Jaanipäev.

 Üritan iga aasta näha selles päevas midagi head, aga lõpuks olen ma ikkagi pettunud ja leian end vihkamas kõike selle 'püha' juures. I mean, mida me tähistame? Kas keegi üldse teab seda? Seriously.
 Jaanipäeva õhtu algas kenasti. Läksime härraga grillima. Seadsime end sisse keset rohuvälja. Ülimõnus oli keset ülikõrge rohu välja lina peal lösutada ja sööki oodata. Pärast oli veel toredam oodatud liha näost sisse ajada ja seda kõige maniakaalsemal viisil. Loved it.
 Mis saaks nii kuradi täiuslikuna näiva õhtu rikkuda. Alkohol. Ei, ma ei hakka alkoholi vastast kõnet pidama, sest mõistlikus koguses on sellega kõik okei. AGA... Kui inimestel pole õrna aimugi sellisest asjast nagu PIIR. Minu õhtu sai lõpuks tänu sellele rikutud. Ma ei lasku detailidesse, aga lõpptulemus oli minu jaoks vähemalt jama. Loodan, et teistel oli parem jaanipäev.
 Paaril viimasel päeval olen siin niisama igasugu huvitava ja vähem huvitavaga tegelenud. Kaalun hakata ehteid müüma ja seega meisterdan praegu isuga erinevaid kulinaid. Millalgi postitan siia paar pilti, mille kohal (või all) pesitseb küsimus teile, lugejad, : "Kas teie ostaksite?" või "Kas kõlbab müüa?" Kujutan ette, et nendele kulinatele ma mingeid megasid hindu ei tekitakski, sest hea hinnaga ehteid ei leia väga tihti. Homme nt lähengi jälle uute kulinate jahile. Milline oleks see ehe, mida sa praegusel ajal kõige rohkem otsinud oled, aga pole kuskilt leidnud või oled leidnud, aga hind oli liiga soolane? ... või nägi see asi lihtsalt kind of kentsakas välja, aga iseenesest ihaldaksid midagi taolist? Ootan kommentaaridesse pilte või kirjeldusi (aga rohkem siiski pilte).
 Eile jõudsin käia ka kaltsukas šoppamas. Leidsin huvitavat kraami, millega väga rahule jäin. Sain Bonnile uue karvase sõbra, omale vöö, ühe meeste T-särgi, mille ma täiesti ümber teen ja ühe teksamaterjali-laadsest materjalist meeste triiksärgi, mida retuusidega kanda, ja mis oli selline mõnus virsikukarva pastellne oranžikas. Ma lihtsalt ei saanud seda sinna jätta, kuigi see on hiiglaslik. Vajan veel ühte vööd, et see korralikult toimima panna, aga ma jumaldan seda ja tunnen, et see on mu püha missioon see särk toimima panna. Ahjaa, kõigi nende ajade peale läks mul 3.45 eurot. Istu ja imesta.
 Thank you, come again.

Kuusalu Keskkooli põhikoolilõpetamine 2013

Ma kohe ei räägikski oma ebanormaalselt rahulikust hommikust. Lugesin lõpetajate närvilisi twiite ja pikutasin rahulikult einestades ja teed juues. Kaunis hommik.
Mõtlesin, et oleks igati mõtekas ühekorraga koolist ka paberid välja võtta, aga see plaan kukkus kuidagi ära. Täiesti ootamatult nägin ma oma vanu klassiõdesid, kes olid samuti inimesi lõpetamise puhul õnnitlema tulnud.  Nendega koos sai saalis istutud ja natuke oma tegemistest räägitud. Btw, mitte ükski õpetaja ei teretanud mind vastu. Mitte ükski. Ei tea kas mind oli siis nii raske ära tunda või oli tehtud omavahel mingi debiilne kokkulepe. Mõlemal juhul tahaks öelda: "WTF?!"
 Aktus oli ilus... ja pikk. Kindlasti pikem kui meie oma, aga see on ka loogiline, sest lõpetajaid oli rohkem ja kõnesid oli rohkem. Ja kõik nägid niiiiiii head välja! :O Naljakas on see, et ma mäletan enamus lõpetajaid veel väga noorukestena ja kena oli vaadata kui suureks tegelikult kõik kasvanud on. Kõlab nagu totaalne kanaema lause, aga no nii oli. Täiesti haige kuidas aeg lendab.
 Ise läksin aktusele põhiliselt Jannu pärast. Viisin talle väikse kingi ja lilled. Lilli said muidugi ka teised. Rohkem ma ei oskagi midagi lisada. Mul on kõigi lõpetajate üle väga hea meel. Kogu see sündmus võis mulle ka mikropisara silma tuua. Õnneks mul niipea uusi lõpetamisi ees ei ole. Ma kardan, et minust saab muidu see inimene, kes käib lõpetamistel nutmas ja ma ei ole väga selle mõtte fänn.
 Tuleb välja, et ma ei peagi jaanipäeva üksi veetma, vaid mu härra jääb minuga. Niisiis on võimalus, et me ostame kogemata liiga palju veini ja mängime ööläbi Battlefield'i ning sööme grillliha. Õigupoolest ei tea veel kumbki meist oma täpset plaani, aga küll me midagi mõnusat välja mõtleme.
 A, ja kuna ma koolist pabereid välja võtta ei saanud, siis tähendab see seda, et ma pean millalgi Kuusallu naasma, et seda teha. Ma ei tea muidugi kui pikalt ma seal siis olen, aga ilmselt max 2 päeva (ehk siis ühel lõunal tulen ja järgmisel õhtul nt. lähen). Kauem ma ilmselt ei saaks Bonni pärast ära olla, sest ma ei taha härrat oma üliarmastava karvase lapsega liiga kauaks üksi jätta.
 Thank you, come again.

Tagasi roheluses. Ajutiselt.

 Eilne oli segane. Pakkisin linnas oma suure koti kokku ja seadsin sammud kesklinna poole. Kohe kui bussi istusin, meenus, et unustasin oma kõrvaklapid maha. Ma polnud mitu aastat kuhugile bussiga sõitnud, ilma et oleksin teel muusikat kuulanud. Mulle meenus ka teel Kuusallu miks. Nimelt hakkan ma inimesi rohkem vihkama. Minu taga istusid 2 musklimäge, kes mainisid terve sõidu jooksul umbes 30 korda, et "päike kütab ikka täiega". TORE! THAT'S FUCKING GREAT! GOOD FOR YOU! Keegi ei kujuta ette kuidas ma tahtsin, et nad vait jääksid.
 Teine ebameeldiv tegur selle reisi juures oli mu kott, mis tundus olevat peaaegu sama raske kui mina. Ütleme, et pool mu kehakaalust. Ma olin sunnitud pakkima omale kaasa panni. See oli üks asi, mida ma arvasin, et ma ei pea kunagi tegema. Paki pann oma kohvrikesse ja mine Kuusallu. Great.
 Kuusalu on samasugune nagu ennemgi. Väga roheline ja värviline. Kuna ma olen nii palju harjunud juba hängima kaheksandal korrusel, siis tundub mulle praegu kolmas korrus olevat esimene. Tunnen, et olen väga maadligi ja see on kind of imelik. Pole seda varem tundnud.
 Aga ma leian, et nüüd oleks hea aeg hakata lõpetamisele sättima. Loodetavasti ei unusta ma lilli maha. That would be awkward...
 Thank you, come again.

My life is not as glamorous as my webpage makes it look.

 Märkamatult on aeg nii palju edasi liikunud, et ma lähen homme Kuusallu. Täna unustasin ma selle täielikult ära, nii et peale lõunat kiirustasin ma kesklinna poole, et ehete meisterdamiseks vajalikku kraami osta ja apteegist läbi lipata. Sealkohal läks plaan natuke nihu, sest mitte kuidagi ei õnnestunud mul pääseda apteegist läbi 'lippamisega'. Nimelt pidin ma pool tundi seal passima, sest keegi ei osanud minu retsepti pealt ravimi nime välja lugeda. That was fun. Selle jokutamise tulemusena ei jõudnud ma enne Robinit koju ja see tähendas omakorda seda, et härra pidi mind maja ette ootama jääma. Kõik lihtsalt lagunes koost.
 Kui ma kodu poole jõudsin, siis oli härra läinud juba suurde Maximasse. Seal šopates läksime me natuke hulluks ja tulime koju suure kanaga. See oligi meie õhtusöök. Lihtsalt kana ilma mingite lisandite ja vidinatega.
 Btw, ma veedan selle jaanipäeva üksi linnas. Fucking üksi. Ega minu jaoks pole tegelikult üksi looteasendis nurgas nutmine midagi uut, aga see on litsalt argipäev. Jaanipäev on muidu ju see päev mil saadakse sõpradega kokku, räägitakse paar halba nalja ja siis ärgatakse hommikul puuduva mäluga eelnevast õhtust. Või olen ma asjadest valesti aru saanud? I mean, isegi mu emal on jaanipäevaks plaanid. Mõte sellest et mu emal on rohkem sotsiaalelu kui mul on selline, mis mind nurgas kõõksuma paneb. Ma olen hale ja kõige hullem on see, et mul ei õnnestu seda kuidagi muuta. Mulle on jäänud mulje, et sa oled keegi, kui sa oled jaanipäeval sigalakku täis ja seisad vaevu oma jalgel, aga see-eest on sul omad semud, kes sind kannavad. Right? Ma vihkan jaanipäeva. Ma vihkan ennast. Ma vihkan oma mõistust. Ma vihkan.
 Thank you, come again.

ilm on nõme ja ma olen ka.

 Eile hommikul tuli ema külla. Tore oli jälle üle päris pika aja näha. Olime selleks päevaks plaaninud minišopingu. Ostsime ainult kõige vajalikumat kraami. See tähendas siis pesupulbreid ja sööki. Palju sööki. Meeldivalt palju sööki. Üle tüki aja on mul täna hommikusöögiks valida mida ma süüa tahan. Naljakas, sest tükk aega sõin ma siin lihtsalt seda, mida süüa oli ja valik kui selline oli põhimõtteliselt olematu. :D
 Eile tegime veel pitsat ka. Oh sweet jesus that was so good. Ja kuna ema otsustas ööseks jääda, siis mängisime ka Slenderit ja vaatasime The Life of Pi'd. Mõnus õhtu oli. Peale filmi lõppu (mis mulle muideks väga meeldis) tekkis mul nii jube uni, et ma saingi mõelda ainult magama minemisest.
 Mul pole õrna aimugi, mis me täna ette võtame. Ema läks ka juba ära, nii et me oleme nüüd siin kahekesi jälle. Võinoh kolmekesi, sest Bonni. Eile mõtlesime viia Bonni koerte aedikusse, aga täna enam ei tea, sest ilm on värdjas. We'll see what happends.
 Thank you, come again.

the things I do, the choices I make

 Tead mis? Ma arvasin terve nädala, et on neljapäev. Minu jaoks on terve nädal olnud iga päev neljapäev. Päriselt. Ma olen oma ema külla oodanud. Meid ootab ees suursugusem poodlemine. Poodlemine Rimis ja Prismas. Poodleme pesupulbreid, makarone ja tolmuimeja tolmukotte. Fucking elagu šoppamine!
 Täna tegin ema tuleku puhul muffineid ka. Oli viga usaldada ahju taimerit, sest mul õnnestus elus esimest korda muffinid ära kõrvetada. Oma viga ei tahtnud ma muidugi tunnistada, seega katsin ma kõik muffinid hoolega šokolaadiga, et kõrbenud kohad paistma ei jääks. Nailed it! Loodetavasti ei saa ema vahest aru. I mean, oma laste jubedate joonistuste kohta öeldakse ikka ju, et need on imekaunid.
 Teen veel oma küüntega nalja ja siis heidan tudule ära ka.
 Thank you, come again.

this life thingy sucks

Well, see arvamus on tungivalt minu poolne. Kui sa kuulud nende inimeste hulka, kelle jaoks pole teised inimesed ja nendega tegemist tegemine mingi probleem, siis lucky you tbh. Ma käisin Robini töökaaslase pool 'grillipeol' (ei ütleks, et tegemist oli suuremat sorti peoga vaid pigem vaikse istumisega grill-lihaga) ja seal olid minu jaoks kõik täiesti võõrad inimesed. Lähenesin avatud suhtumisega, aga kui ma olin juba pool tundi vaikides ühel kohal istunud ei tundunud enam kaasviibijad mind usaldavat ja ka minu eneseusaldus kadus täielikult. See kõlas imelikult, aga nii ta tundus. Ma olin end kuulajana nii mugavalt sisse seadnud, et rääkimine kui selline ei tundunudki enam loomulik. See tundus ebaviisakas. See tundus tobe ja ausaltöeldes tundsin, et mul poleks antud teemadele midagi muud lisada olnudki. Umbes siis meenuski mulle, et ma pole selles oma igatsetud valdkonnas eriti osav. Eriti osav? Pigem pole üldse osav. See on kõik lihtsalt kurb.
 CV koostamine on tore tegevus. Saad istuda ja nutta lahistada, sest sa taipad, et pole eriti milleski nii osav kui õige töökoha saamiseks vaja oleks. Tunned, et oled kõiges alla keskmise and that kind of sucks. Ma ei suutnud oma CV-le pealkirjagi välja mõelda. "Kardan nälga surra! Palun võtke mind tööle ja makske raha, kuigi ma pole osav põhimõtteliselt mitte milleski. Help me!" Kardan, et kirjutan lõpuks sinna midagi väga meeleheitliku ja ebaoriginaalset ning aktsepteerimatut.
 Tekkis selline tore tuju kirjutada. Loodetavasti tekib teil selline tore tuju seda lugeda. Eksamisooritajatel on vist ka ainult üks eksam veel ees. Edu sellega!
 Thank you, come again.

I'M SO SORRY

 Ma olen pikalt hoogu võtnud, et siia postitus teha ja ma tunnen end isegi pahasti, et ma seda siiani teinud pole.
 Möödunud päevade jooksul olen ma valmistanud omale särgi, hakanud putuka pärast nutma, vihanud kesklinna ja vihanud ennast, sest ma ei oska vene keelt. Ahjaa, täna astusin ma veel lisaks kõigele nõgestesse. Kus on linnas nõgesed? Meie maja kõrval.
Kell on neli ja ma ei suuda kirjutada. Ma sõin täna pitsat, nii et täna oli hea päev.
Mingil hetkel ilmub ka postitus küüntest, sest pildid on olemas.
 Thank you, come again.

süntssüntssüntssünts

 Käisime eile Mia sünnipäeval Kaberneemes. Tore oli. Palju lapsi oli, aga tore oli. Kuidagi naljakal kombel sulandusime me 'perejuttudesse' hästi sisse. Olgugi, et meie beebi on karvane ja urisev. Koerabeebi pilt käis ka mingil hetkel ringi. Mul oli hea meel, et Miale meie kingitud Minni meeldis. Tore oli vaadata kuidas ta sellega mängis.
 Pean tooma üles ka Robini vanaema teema. Nimelt on ta nii sarnane mu emale. Mitte välimuselt, vaid iseloomult ja see kuidas ta suhtleb jne. Vahepeal tahtsin ma talle tõesti 'emme' öelda. Minu õnneks see sõna mu suust välja ei lipsanud.
 Õhtul kui me tagasi koju jõudsime, siis oli Bonnil meie tuleku üle niiiiiii hea meel. Mul oli hea meel oma eriti pisikest koerakest näha (sest terve päeva veetsime me suure koera seltsis). Õhtu möödus arvutimängude seltsis ja kõik oli kuidagi naljakas. Väsimus murdis ka õigepea ja niipea kui pea patja puudutas, ma ilmselt magasin ka.
 Thank you, come again.

Tervist, juuni!

Viimased päevad on tegelikult päris tegusad olnud. Ma sain omale lõpuks ometi need 35 number musta värvi kontsad, mida ma nii pikalt vajanud olen. Mis mind eriti tubliks teeb on see, et ma olen oma tädile kuni augustini horoskoobi ära tõlkinud. Eks ma ilmselt teen selle augustikuu ka ära mingi päev. Tõlkimise eest premeerisingi end nende kontsadega. I mean, ma väärisin neid ja vajasin neid. Miks mitte teha endale kauaigatsetud kingitus. + see pood, kust ma need sain müüb tegelikult väga normaalse hinnaga jalanõusid. Well, kontsad on natuke kallim teema, aga muidu tennised ja baleriinad on nii 10 euro ringis. Endale sain tennised hinnaga 8.50. Ilma naljata.
 Eile käisime härraga grillimas. Ilm oli nõme. Kõigepealt õrritas päikesega, siis sadas vihma, siis oli jälle taevas kuum päike, siis sadas jälle ja peale seda oli ilm lihtsalt nõme. Selle nõmeda ilmaga läksimegi me grillima. Oma platsile jõudes olid mu jalad täiesti vettinud. Bonni oli nii põnevil. Ilmselgelt oli halb idee ta lahti lasta. Alguses ei tahtnudki ta meist kaugemale minna, aga mingil hetkel hakkas ta lihtsalt yoloma ja kadus natukeseks ära. Meil tekkis juba ringi vaadates kerge paanika, aga õnneks oli ta veel läheduses lilli nuusutamas. Ma arvan, et enam me Bonnit grillima ei vii. :) Aga meie tehtud marinaad oli hää (kuigi tuli pakist, jah mõistke hukka, midaiganes). Liha jäi isegi puudu. Me alahindasime ennast. Nojah, eks järgmine kord siis teab.
 Ma ei oskagi midagi eriti lisada. Ma igatsen oma oravakest ja pean mingi päev Kuusallu minema, et asju tuua ja oma teises kodus toimetada... 18. juuni peaksin ma Kuusallu saabuma ja 19. lähen ma lõpetamisele ja siis sel samal õhtul sõidan ma linna tagasi.
 Ma olen tänasest nii väsinud.
 Thank you, come again.