So...

... I chopped my hair off. Kind of.

 aga minu elukene on veerenud praegu sinna punkti, kus ma saan seda ainult veidraks nimetada

tere laupäeva..

 Tänane istumine oli isegi täitsa armas. Järjest rohkem hakkavad mulle meeldima taolised n.ö. 'omadega' koos istumised. Ja sellistel võrdlemisi harvadel kokkusaamistel mõistad kuidas aeg on lihtsalt läinud. Lapsed on juba nii suureks kasvanud teistel ja siis istud seal lauas üksi ja meenutad kuidas alles koju teade nende sündimisest tuli. Väga hull ikka.
 Momendil olen kuidagi pooleldi igavlemise faasis. Peaksin lugema ja kuduma, aga see tundub ääretult mõttetu tegevusena praegu. Tahaks midagi teha, aga samas on selline kahtlane väsimus ka peal niiet väga ei viitsigi. Äkki veeren teleka ette. Vaatab asja.
 Korteris on niiiii külm. Hommikul oli mingi 16 kraadi olnud. Käime siin pmts sajakihiliselt riides + veel vatitekid ümber. Küttesüsteemiga on mingi jama. Väga ebameeldiv. Kui õuest tulin, siis tundus nagu ei olegi erilist vahet, kas magan täna toas või õues. No ikka tõesti väga külm on.
 Thank you, come again.

nerdish istumine: pildid! + natuke juttu.

 

põhiline köögitoimkond

kellegi arust oli ilus pilt

ajasin asju

meie täiuslik saavutus

ainus valgus kogu õhtu/öö jooksul

ilmselgelt hommik

lehmakook

mina niisama 'mitte hommikuinimene' olemas

ja siis tuli tagasi meie igati armastatud ja vajatud elekter.

Ei julgenud siia väga palju pilte panna kus teised ka peal on, sest ei taha kelleltki väga hullu peapesu saada, kui miski ei meeldi, aga need, kes istumisel olid ja tahavad kõiki pilte, siis võivad minult küsida ja ma organiseerin need teile. :) Minu msnid, facebook ja telefoni number on ju teil olemas + me näeme veel koolis ka. :D Ainult küsige.
 Täna ei teinudki ma midagi väga erilist. Üritasin isa aidata kodus, aga kuna ma olen nii mõttetu laps ja minust õigupoolest eriti kasu ei ole ja millegagi ma hakkama ei saa, siis... nojah, see üritus läks perse.
 Õhtul käisin veel ühel koosolekul, kus räägiti põhikoolilõpetamisest ja igasugu eksamivalikutest ja jamast, mis ootab keskkoolis. Huvitav jura. Eksamite koha pealt - ma kardan. See aasta ma kardan natuke. Eelmine aasta oli veel suht päris väga savi, aga see aasta on seis natuke teine. Teeb kergelt närviliseks küll, aga küll ma hakkama saan.
 Nädalavahetuseks ka plaan olemas. Tädipoja 30. juubel ja ma pean seal olema. Tjah.
 Rohkem midagi olulist ei meenu, mida ma mainima peaksin. Seega:
 Thank you, come again.

nerdish istumine ja pmts mu nädalavahetus

Natuke juttu siia ka nüüd üle võrdlemisi pika aja...
 Neljapäeval oli üks naljakamaid keemia tunde. Päris normaalne oli ees pingis naerust lõkerdada ilma, et õpetaja seda kuidagi tähele paneks. Väga viis jah. Kahtlustan kohati, et onu Jüri on natuke pimedaks jäänud, aga meid see siiani kuidagi pahandanud pole. :D Neljapäeval sain ühe armsa üllatuse osaliseks ka.
 Reedene koolipäev oli kohati väga veniv. Keemias oli mingi iseseisev hindeline töö ka. Siis leidis aset mul selline moment, mil ma lihtsalt naerma hakkasin, sest teadsin, et olen omadega perses. Ma ei osanud eriti midagi. Lappasin pool õpikut läbi ja ikka üritasin sinna lehele midagi hämada, aga ei usu, et sellest midagi teab mis head ka välja kukub. Ütlesin ennist, et onu Jüri on vist pimedaks jäänud ka sellepärast, et tal jäi täiesti  märkamatuks, kuidas mu pinginaaber tagumise rahva töid enda kätte tõmbas ja sealt midagi aru saada ja ümber kirjutada üritas. Väga viis teema ühesõnaga. :D
 Istumine algas rahulikult ja kui Alias välja võeti hakkas kohutav karjumine. Võin raudkindlalt öelda, et mul pole kunagi olnud tasavägisemat seisu, kui mul seekord Noraga oli. See oli ikka päris jõhker mis karjumine lõpus oli. :D Keskmine sõrm välkus ja solvumine ja sõimamine. :D:D Halenaljakas. A ma võitsin jah. :D Niiet keskmised sõrmed välkusid minu pihta...
 Kui asi küpsetamiseni jõudis, siis valmisid kõigepealt viineripirukad. Jube head, aga tuli välja, et viinereid oli vähe ostetud. Tippasin siis poodi veel uue paki järgi. Pärast rohkeid arusaamatusi viinerite hinna pärast jõudsin ma väga segaduses ja kohati pahasena teiste juurde tagasi, kus küpsetamine jätkus. Saime ikka kena portsu pirukaid ja sinna juurde veel kaneelisaiakesi ka. Kui hakkasime kooki tegema, siis oli veel eriti huvitav. Pmts kogu söögitegemine nägi välja nii, et me Noraga üritasime midagi söödavat tekitada ja 4 inimest vaatasid pealt. Kõik polnud just nii nagu plaanitud, aga vähemalt sain ma värvata inimesi nõusid pesema samal ajal kui ise kuuma pannitäit pirukaid käes hoidsin. Päris võimas tunne oli küll jah. Kui rohkem inimesi oleks kraanikausi juurde liikund oleks ilmselt veel parem olnud...
 Just siis kui kook ahjus oli kadus ühel hetkel elekter ära. Nii täiesti lampi. Muusika jäi vait, tuled kustusid, ahi ei töötanud jne. Väga haige ehmatus oli. 2 inimest läksid ehmatusest ja hirmust isegi õue. Mina üritasin kuidagi hirmu alla suruda ja oma helendava läpaka ekraaniga taskulampe otsida. Samuti oli mulle valgusti eest ka mu telefon. Ma pole vist kunagi oma telefoni rohkem armastanud. Polnud midagi nii usaldusväärset ja valgustavat kui mu kallis telefon tol hetkel... Kui siis vist välja arvata mu arvuti, kus oli veel internett ja... pmts pool mu elu... + hele valgus. Tjah...
 Kui mõned lapsed õuest tagasi tuppa tulid ja igasugu inimesed kordamööda elektrikappi piilumas käisid ja ainult käsi laiutasid, siis sai selgeks, et selle õhtu jooksul me elektrit enam tagasi ei saa. Kurb oli, aga otsisime kambakesi välja kõikvõimalikud küünlad (mida leidsime ei rohkem ega vähem kui 3) ja istusime elutoas, ees kauss viineripirukate ja väikese joogipoolisega. Seni kuni arvuti aku kannatas istusime facebookis, kuulasime muusikat ja tegime igast nali. Kui aku tühjaks sai, siis olid meil ainult viineripirukad ja jooki. Sinna juurde lisandus igasugune maailmaprobleemide arutamine. Tegelikult armas istumine oli. Kook küll see õhtu valmis ei saanud, aga see eest passisime kuskil kella neljani üleval ja lihtsalt vatrasime.
 Hommikune šokk oli see, et kõik olid põrandale magama jäänud. Ma ehmatasin küll jubedalt ära. :D Mingil põhjusel arvasin ma siiski, et ma jõudsin plaanitud tudumiskohta. Aga no mis siis ikka. :D Selg oli kange, jalad olid surnud, aga öösel ma sellepärast kordagi üles ei ärganud. Võinoh, mul vist polekski selleks niiväga võimalust olnud, sest me jäime kella nelja paiku magama ja sealt edasi on tegelikult vist juba varahommik... minu arust. Ah las see jääda.
 Hommkuinimene pole ma endiselt. Koperdasin poolunes olles kööki, kus teised kooki edasi tegid. Kooki nähes valdas mind kerge šokk, sest see nägi õigupoolest välja nagu lehmakook (seda võib näha piltidelt, kui ma need siia varsti toipin), aga seda poleks vist saand kuidagi paremaks ka teha... Nüüd on pmts selline värk, et ma jätkan selle koogi tegemist, kuni saan samasuguse koogi nagu retsepti kõrval oleval pildil. Nüüd tuleb mu tuttavatel ilmselt kannatada mu jube magusaid küpsetisi kuni mul õnnestub need täiuslikuks teha. :) Tjah.
 Kusjuures kella ühe aeg tuli elekter tagasi. Lendasid õnnepisarad ja ma sain läpaka lõpuks laadima panna. Tuleb välja, et armastus elektri vastu on täiesti olemas. Oeh jah.
 Kui ma oma kolme suure kotiga koju jõudsin ja seal natuke lahti pakkida jõudsin, sain kõne Robinilt, et mul on 20 minutit, et end valmis panna ja siis tullakse mulle järgi. Oknorm. Kiire pesus käik, asjade pakkimine, endale inimese näo tekitamine ja valmis. Sain hakkama.
 Kaberneemes oli taaskord huvitav... :D Seal on igatahes kõvad talisportlased ja kõrvade augustajad. Rohkem ei kommenteeriks vast. :D
 Koju jõudsin pühapäeva õhtul. Olin omadega niiiii läbi. No ega see oligi tegelikult see oodatud tulemus... Terve nädal rahmeldamist ju.
 Esmaspäev algas normaalselt. Sain ilusti üles jne. Läksin kodust välja ka normaalsel ajal, et nagu tavaliselt oma 'sõbranna' pere autoga kooli saada. Kui ukse taha jõudsin oli kodus ainult isa, kes ütles, et kõik läksid juba jala ära. Päris hakkasin siis enam jala kooli tõmblema. Ma poleks kümne minutiga jõudnud. Mõtlesin siis teiseks tunniks minna. Aga jah, kõva 'sõbranna' mul ju. Kahju on ühte telefonikõne teha... Ilmselgelt olen vihane, sest see pole mitte esimene kord kui selline jama juhtub. Ükskord sõideti täpselt mu kõrvalt autoga ära... Ma tõesti ei viitsi enam sellist jama välja kannatada. Kopp ees sellest juba. JA kui ma esmaspäeval kooli jõudsingi kuidagi, siis tegin talle kohe selgeks, et temaga ma enam ei räägi... Mina oleks lolliks läinud, et teada saada milles asi, aga mõnel teisel ilmselt õnnestub jääda täiesti pohhuistlikuks. Las see jääda nüüd... Klassist oli nagu mingi katk üle käinud. Nii palju puudujaid oli. Üheski tunnis pmts teemat edasi ei võetud ja passiti ühe koha peal. Täna ma sel põhjusel ka kooli ei läinud. Mõttetu pikk päev oleks olnud.
 Mässasin täna natuke küüntega ka ja võib rahule jääda küll. :)
 Lähen teen nüüd... asju.
 Thank you, come again & i love u kui sa selle tõesti läbi viitsisid lugeda. :D

tere kolmapäeva hilisõhtut!

 Võib aint arvata kelle tervis täna jukerdama hakkas... Peale pikka kaalumist otsustasin ikkagi koju jääda. Täna oli tõsiselt selline päev, mil ma oleks tahtnud kooli minna. Päev oleks olnud lihtne, aga ma ei hakkanud kokku kukkumise või millegi sellisega riskima. Jäin koju ja magasin kella seitsmest hommikul kuni kella neljani. Nüüd lihtsalt loodan, et mul õnnestub öösel ka magada.
 Homme ronin igatahes kooli ja peale kooli on ka juba omad asjad, mida tuleb teha. Kindlasti tuleb minna šoppama toiduaineid, et Triinu juures toimuval istumisel saaks väikse küpsetamisvõistluse ära korraldada. Plaan on teha "Domino küpsiste kook" (guugeldage kui huvitab täpsemalt). + ma pean ilmselt natuke pakkima ka, et mul oleks lihtsam oma asju sinna vedada, sest mul on meeletult asju, mille ma pean veel sinna kolima. Tõsiselt. Mingi 2 spordikotitäit jura. Edu mulle sellega ja loodame, et ma ennast sellega katki ei tee. :)
 Praegu kõik.
 Thank you, come again.

tere.

Jannu küünised

minu küünised

 Eilne õhtu kujunes kohutavalt naljakaks. :D Suured tänud selle eest Robinile muidugi. :)
 Täna oli kohutav ärgata. Nagu alati. Koolis oli ka suhteliselt tavaline. Triinul oli sünnipäev! See oli... sündmus. Tjah. Estas oli järjekordne kirjandi kirjutamine. Usun, et mul läks suhteliselt päris väga jamasti. Eks proovi ise üks lõbus ja õpetlik lugu koolist heietada. Ma tegin puhtalt mõttetööd tükk aega. Ei olnud lihtne ja lõpuks hakkasin lihtsalt mingit jura paberile arendama. Puhas mõttetus. Aga las jääda. Ühiskonna õpetuse tunnid möödusid filmi vaadates jaaa inku oli lihtsalt naljakas. No ja viimane tund jäi minu jaoks ära.
 Veidi hiljem tuli Jannu minu juurde. Hakkasin siis tema küüntega jamama. Lõpptulemusest on pilt ka näha jah. Kohati oli kõike nii võimatu teha, sest haigelt naljakas oli + kõikvõimalikud nail art videod youtubes ajasid lihtsalt masenduse peale.
 Kui Jannu oli ära läinud, alustasin enda küüntega. Pilt mu nikerdusest on ka olemas. Vahva jajah. Mulle jubedalt meeldib igatahes. :3
 Homme peaks olema lihtne päev, aga sinna otsa keerati veel mingi testi tegemine ja blabla niiet ma pean mingi 7 või 8 tundi nüüd koolis olema 6 tunni asemel. Ega ei ole väga rõõmus jaa, aga saan hakkama.
 Thank you, come again.

We don't see things as they are, we see things as we are.

 Praegu on lihtsalt üks sellistest momentidest, mil kõhuvalu ja kohutav muretsemine ei lase mul magama jääda ja seetõttu ilmub mingil põhjusel pilti enda üleanalüüsimine. Elu mõistatused.
 Ma kirjutan asju üles. Kirjutan pikki kirju iseendale, et mul oleks meeles oma vead ja asjad, mille ma olen õigesti teinud. Kirjutan üles kõik pahameele, mille inimesed minus tekitavad, et mul oleks meeles enam mitte samu vigu teha. Vaikselt olen õppinud 'ei' ütlema neile, kes minus niivõrd palju negatiivseid emotsioone ühel või teisel põhjusel tekitasid. See on õppimine, see on hea.
 Minus on alati olnud üks hirm ja mul pole seda kuidagi välja tõrjuda õnnestunud. Hirm, et ma pole piisav. Et ma ei sobi millekski kellelegi. Ootan endiselt hetke, millal ma selle hirmu endast välja juuritud saan.
 Kuna sellist tobedat jauramist tuleks siia veel meeletutes kogustes, siis pean ma ilmtingimata vajalikuks see praegu lõpetada enne kui ma liialt hoogu lähen. Niiet...
 Thank you, come again.

13 ja reede

 13. reedel on mul tavaliselt olnud sama palju õnne või ebaõnne kui igal tavalisel päeval. Kohati võib-olla isegi rohkem õnne. Tänane ei erinenud tavalisest absoluutselt.
 Hommikul hilinesin küll kooli mingi 7 minutit, sest kogu Triinu perekene, kelle autoga ma muidu kooli saan, oli sisse maganud. Vahva lugu eks? Aga kusjuures kellegi käest möliseda ei saanudki, sest paar bussi jäi samuti hiljaks ning arvatavasti oletati, et ka meie olime need bussilapsed. See läks igatahes hästi.
 Päev möödus ka kuidagi ebaloogilise kiirusega tegelikult. Niiet minu jaoks lõppes koolipäev tõesti kiiresti.
 Peale kooli läksime Triinu juurde, kus me veits ta sünnipäeva istumise asju arutasime. Plaane igatahes meil nüüd on ja minul asjade organiseerimist jätkub, aga saan hakkama. Hakkasin mõtlema ka oma sünnipäevale, mis nüüd kahe kuu pärast on. Muidu oli mu kindel seisukoht, et ma ei pea kui just keegi geenius ei mõtle midagi üllatuspeo sarnast korraldada... Aga nüüd.. ma ei tea. Ei viitsiks küll tegelt. Aga sinna veel aega on õnneks niiet ma jõuan mõelda.
 Peale Triinu juurest tulekut vajusin kuidagi märkamatult magama. Ärkasin kuskil kella kümne aeg õhtul ja magama võisin jääda nii umbes peale kuut natuke. Normaalselt seda unekest ikka. Nüüd on ilmselt pool ööd unetust, aga mis seals ikka.
 Enesetunne on ka kehvapoolne. No ikka tõsiselt kehvapoolne, Südames on tugev valu ja samuti ka kõhus. Pea on ka sellises imelikus seisus. Üritan hakkma saada.
 Kuna mul keegi juba siin kõrval noriseb, siis üritan ka siin asjad lõpetada ja tudule ära minna.
 Thank you, come again.

I speak cat.

 Täna pidi olema olema mul lühem päev. 6 tundi ja koju ära, aga ei. Pidin estas mingi asja ära tegema veel. Polnud hullu, väga kaua mul sellega ka ei läinud.
 2 esimest töpa tundi olid normaalsed unetekitajad niiet geograafia tunnis norisesin hetkeks unne. Tegu oli tõesti hetkega, sest järgmisel hetkel hakkas õpetaja juba kellegagi mölisema. Mina ärkasin sellepeale ja kõik oli okei jälle. Aint uni oli tappev. A peale seda tundi uni enamvähem kadus ja päev liikus kiiremini edasi.
 Koju jõudes mõtlesin igast asju teha, aga selle asemel jäin magama. Magasin mingi 4 või 5 tundi. Hästi.
 Homseks ka plaanid olemas jaaa kergelt ootan juba. :) Ja praegu lähen teen... asju ja siis tudusse ära ka.
 Thank you, come again.

400 postitust on täis!

 Eilne ja tänane õnnestus mul üle elada üksnes tänu energiajoogile. Loodan, et unegraafik loksub normaalselt paika.
 Tänane oli nagu oli. Sai hakkama küll. Viimane tund jäi ka ära nagu peale viieteist minuti möödumist teada sai. Mis siis ikka, jooksuga koju ära. Kodust lendasin ma jällegi mingi aja pärast välja ja sain Jannuga kokku. Tuletasime veits vanu aegu meelde kommidega mängides. :D:D Ma ütlen mängides, sest... well, ma ei taha midagi täpsemalt öelda igaksjuhuks. :D Pärast tulime minu juurde ja Jannu sai endale jälle maniküüri. :D Hiljem nikerdasin endale ka midagi. Nüüd nii iga nädal, right?
 Homseks pole eriti midagi teha. Matemaatikas üritan midagi kokku keerata, aga olen raudkindel, et õieti ei lahenda ma ühtegi ülesannet. Üldse üritan see veerand jälle väga tubli laps olla ja mingid talutavamad hinded tunnistusele saada.
 Thank you, come again.

oeh.

 Oleksin ääretult tänulik veel kahe lisanädala eest (et ma saaksin veel äkki oma unegraafiku paika), aga samas on mul kohutavalt hea meel, et pool aastat seda jama on juba praeguseks läbi. Ja järgmise vaheaja paiku on mu sünnipäev ka niiet kõik tundub päris armas tegelikult. + mul on üks kindel põhjus miks ma homset tegelikult väga ootan. ;)
 Tavaliselt ei ole ma selline inimene, kes istuks mingit horoskoobiraamatute taga, aga mingil põhjusel ma seda seekord tegin. Horoskoopide järgi tuleb mul päris hea aasta. Mulle sobib.
 Ja et ma magama saaks ja homme ka üles suudaks end kangutada, peaksin ehk kiirelt pesus käima ja tuttu ära langema.
 Thank you, come again.

Don't let the bedbugs bite you!

 Ma nägin täna unes, et mu ema pani 9 kassipoega ahju 80 kraadi juures ja ütles, et ta desinfitseerib neid nii. WTF?!
 Thank you & come again.

Hoia end! / kikudoktor / hull päev

 Peaksin ilmselt kohe alguses mainima, et magama õnnestus mul jääda alles kella nelja paiku öösel. Äratus oli kell 7. 3 tundi unekest. Ilmselgelt liiga vähe. Kõik viitab sellele, et peaksin oma unegraafikuga natuke vaeva nägema. Terve päeva püsisin ärkvel ja liikuvana tänu energiale ja meeletule tahtejõule.
 Hambaarstil käik oli nagu ebamugav hammastepesu. Midagi nad seal puurisid ja siis hakati jälle seletama, et on ikka vaja breketeid n' stuff. Vana jura. Ja oligi see pidu läbi. Kõik oli päris armas.
 Edasi Kristiinesse ja seal toimus pmts täielik hullumine. Enamvähem kõik vajalikud poed sai läbi käidud. Igast jura sai kokku ostetud. Pmts nagu vanasti... Armas. A ma pidin kohe emale ka midagi ilusat otsima niiet mingil hetkel kehastusin ma hr. Fokiniks. Emal oli hea meel. Minul oli hea tunne. Kõik olid rahul.
 Kristiinest kesklinna oli väga viis minna. 100 kotti käe otsas kuidagi imekombel. Koju jõudmine oli täiesti teine teema. Soov voodisse korrrrrrraks pikali visata oli meeletu, aga ma pole seda siiani teind, sest tean, et täna ma enam end sealt püsti ei kangutaks.
 Tegelt. Ma keeran nüüd tudusse ära. Enamvähem kõik asjad (pmts mitte midagi) sai kappi pandud niiet kõik on okei. Nii enamvähem.
 Thank you, come again.

 Ma nägin täna imelikke unenägusid. Kuidagi segaselt on meeles midagi, aga ma parem ei räägiks sellest siin, sest... igaksjuhuks. :) 

 Homset hambarstil käiku ootan kohati. Saaks selle juraga ühelepoole ja siis šoppama ära. Meeldiv plaan mu arust. Aga eks näis mis homme veel saab. Äratus on igatahes kell 7 hommikul niiet peaksingi kohe ilmselt magama minema. 

 Thank you, come again.

lubatud aastavahetuse pildi-jura.

ilmselgelt võtsin peale klaasi ära kaotamist kasutusele kausi. kõik teeksid ju nii.

kell võis olla veerand 4 (?)

You are not how much money you have in the bank.

 Täna ninnunännutasin järjekordselt Chillaga. Pildi eest tahan tänada Jannut - AITÄH! :)
 Poes käisin ka mingi 10 minutit enne sulgemist. Sain kolme minutiga endale igast rämpsu sülle krabatud ja kassast tulema. Nüüd ööläbi ilmselt söön seda jura. N O M, N O M! + mul on veel külmkapis kõikvõimalikke pitsa küpsetisi. Super! Täna ma vähemalt ei nuta nii palju. Selline asi oli üpriski murettekitav, sest minu jaoks pole see normaalne. Absoluutselt mitte. Niiet tekkiski kahtlus juba, et mu veevärk ja emotsioonid ja kõik sinnajuurde käiv on katki. Nojah. Oletused on ülimad asjad I know.
 Neljapäeval lähen emaga hambaarstile ja saan seega ka temalt oma jõulukingituse kätte. Can't wait.
 Praegu mugin ilmselt ostetud rämpstoitu ja suikun ilmselt liiga hilja õndsasse unne.
 JA varsti ilmuvad siia paar pilti aastavahetusest ka. :)
 Thank you, come again.

Aastavahetusest.

So... vaatasin ka Titanicut ja nutsin see aasta mitu korda hullemini kui ükskõik millisel möödunud aastal. Mul on kas veevärk kuidagi väga katki või ma olen veel õrnakesemaks muutunud. Mõlemad täiesti mõeldavad variandid. Praegu kusjuures on jälle selline hetk, mil ma pmts nutan. Telefon lendas suure hooga teisele poole tuba jaa nüüd ma lihtsalt istun siin ja olen endast väljas. Ja sina... tuhat tänu sulle selle eest. Ja nüüd hakkan jaurama oma aastavahetusest, et mõtted sitast eemale saada. :) 

 Hommikust saadik passisin. Kell sai kuus, siis nägin ma juba suhteliselt inimlik välja, ema ütles isegi, et ilus. (Ooo...) Siis aitasin natuke köögis pitsasid ja kooke ja asju küpsetada. Kell sai lõpuks nii kaugele, et oli 2 tundi uue aastani. Siis hakkasid igalt poolt sisse sadama mingid uue aasta lubadused jne. Jura minu arust. Miks neid lubadusi tehakse just aasta alguses. Sama hästi võiks ju hakata paremaks inimeseks ükskõik mis päeval... Juu siis on nii inimestel mugavam kuidagipidi või midagi. Tjah. Aga mu tuju muutus kuidagi väga imelikuks mingil hetkel... Ma vast ei hakka pajatama mida ma täpselt tegin või ei teinud, aga... wow. Kui ilutulestik algas ja kell oli korraga 00.00, siis nagu ikka lõime siin kõik šampuse klaase kokku ja väga nummine oli. Mu tuju oli ikka kuidagi... tjah. Ilmselt liigne muretsemine... Aga Triinu lendas siis sisse. Aw, see oli awesome mis edasi sai. Tuju paranes mõnevõrra. Hakkasime säraküünaldega jändama, tegime pilte ja ns lahe oli. Kuskil kell pool 3 otsustasime, et oleks vinge õue minna. Seal rändasime kuni kell sai 4. Siis kadus igaüks oma koju ja ma passisin veel ärkvel kuni kell sai pool 7. Jajah, lahe.

 Varsti saab kõigest räägitust pilte ka näha ilmselt.

 Tuju on endiselt 0. 

 Thank you, come again & happy new year!