Aastavahetusest.

So... vaatasin ka Titanicut ja nutsin see aasta mitu korda hullemini kui ükskõik millisel möödunud aastal. Mul on kas veevärk kuidagi väga katki või ma olen veel õrnakesemaks muutunud. Mõlemad täiesti mõeldavad variandid. Praegu kusjuures on jälle selline hetk, mil ma pmts nutan. Telefon lendas suure hooga teisele poole tuba jaa nüüd ma lihtsalt istun siin ja olen endast väljas. Ja sina... tuhat tänu sulle selle eest. Ja nüüd hakkan jaurama oma aastavahetusest, et mõtted sitast eemale saada. :) 

 Hommikust saadik passisin. Kell sai kuus, siis nägin ma juba suhteliselt inimlik välja, ema ütles isegi, et ilus. (Ooo...) Siis aitasin natuke köögis pitsasid ja kooke ja asju küpsetada. Kell sai lõpuks nii kaugele, et oli 2 tundi uue aastani. Siis hakkasid igalt poolt sisse sadama mingid uue aasta lubadused jne. Jura minu arust. Miks neid lubadusi tehakse just aasta alguses. Sama hästi võiks ju hakata paremaks inimeseks ükskõik mis päeval... Juu siis on nii inimestel mugavam kuidagipidi või midagi. Tjah. Aga mu tuju muutus kuidagi väga imelikuks mingil hetkel... Ma vast ei hakka pajatama mida ma täpselt tegin või ei teinud, aga... wow. Kui ilutulestik algas ja kell oli korraga 00.00, siis nagu ikka lõime siin kõik šampuse klaase kokku ja väga nummine oli. Mu tuju oli ikka kuidagi... tjah. Ilmselt liigne muretsemine... Aga Triinu lendas siis sisse. Aw, see oli awesome mis edasi sai. Tuju paranes mõnevõrra. Hakkasime säraküünaldega jändama, tegime pilte ja ns lahe oli. Kuskil kell pool 3 otsustasime, et oleks vinge õue minna. Seal rändasime kuni kell sai 4. Siis kadus igaüks oma koju ja ma passisin veel ärkvel kuni kell sai pool 7. Jajah, lahe.

 Varsti saab kõigest räägitust pilte ka näha ilmselt.

 Tuju on endiselt 0. 

 Thank you, come again & happy new year!