Sündmused!

 Peaksin alustama ilmselt 13. märtsist. Well, meil täitus kiisuga aasta ja 9 kuud ja mu blogi sai kahe aastaseks. Ja et mu tuju veelgi paremaks muutuks, tuli kiisu külla.  Südmused!
 14. märtsil oli mu sünnipäev. Mul oli tore sünnipäev. Toredam kui eelmine aasta. Ma mäletan, et ei tahtnud eelmine aasta midagi oma sünnipäevast kuuldagi.. well, see oli eelmine aasta. Sel aastal õnnestus mul isegi oma sünnipäeva pärast elevil olla. I mean... kiisu oli siin ja ma sain kokku 4 karpi Raffaellosid. Jep, 4 karpi. Jätkates kinkide lainel... Kiisu tõi mulle O.P.I. küünelaki. Vaevalt, et keegi mõistab neid emotsioone, mis mind täiesti terves ulatuses läbisid, kui ta selle oma põuest välja tõmbas, aga... omfggkfjglkhlfghhks... I mean, see on küünelakk. Selle saamine ei peaks nii palju emotsioone tekitama, aga tundub, et minust on saanud crazy catlady, but nailpolish version of that. Mul on tunne, et ma pean midagi oma küünelakikastist välja viskama või ära andma, sest see asi ajab juba üle. ...või siis on mul lihtsalt suuremat kasti vaja. Igatahes, suuuuuuuuuuuuuuuur aitäh sulle kiisu. :)
 Tulles tagasi kingituste juurde. Ma sain lõpuks ometi The Body Shop'i Body Butter'i. :O See on mango lõhnaline ja teeb imelisi asju. Oeh, kohe meenuvad mulle kõik need The Body Shop'is käimised, mil ma lihtsalt kõiki riiulis olnud body buttereid nuusutasin. Ma ei suutnud kunagi otsustada millist ma tahan ja lõpuks otsustasin ma selle otsuse hilisemaks jätta ja teades mind tähendab see seda, et ma jätsin selle lihtsalt ostmata. It was too overwhelming. Aga suuuuuuuuuuuuuur aitäh sulle, Jannu, selle imelise kingi eest. :)
 Well, mis sünnipäev see tänapäeval enam on, kui inimesed sulle raha ei kingi? Ma pole kokku lugenud palju ma seda kokku sain ja isegi kui oleksin, siis vaevalt, et ma seda siin ka kuulutaksin, aga mul on juba ideid, mida selle rahaga peale hakata. Ja loomulikult pean ma ka selle originaalse kingituse eest tänu avaldama. Aitäh teile, master-kinkijad. :)
 Peaaegu unustasin. Ma sain kingiks ka ühe isetehtud huulevõide. See on tehtud millestki, millega on seotud mesilased (ei mäleta enam täpset nimetust ja ei taha midagi huupi ka pakkuda) ja see on kollast värvi, mis on mu lemmikvärv. Lõhn hirmutab mind natuke, sest mulle meenuvad sellega seoses kohe mesilased ja mesilased võrduvad surmahirmuga. I'm serious. Kui ma end ühel hetkel saan kokku võetud ja ületan oma veidra hirmu, siis proovin selle imeasja kindlasti järgi. Aitäh sulle, Elena (kuigi sa vist mu blogi ei loe ja kirjalikku tänu siis ka seega kätte ei saa... oh well).
 Ja ma sain veel palju komme! Kui varem oli mul probleem sellega, et mul läks öösel üleval olles kõht tühjaks ja teades mind... ma ei tahtnud mööda korterit ringi käies kedagi üles ajada ja seega ma siis olin näljane... Nüüd saan ma süüa komme seni kuni ma lõhki lähen, which is amazing. Suured tänud neile, kes mind suhkruga varustasid!
 Ma peaksin ilmselt ka eraldi rääkima oma sünnipäeva istumisest. Jah, see toimus. Me sõime tortillasid jajaja jõime ise kokkusegatud punši ja vaatasime kuidas rätsep-stilist show'd teeb. Vahepeal vilksas läbi ka deep vestlus haridusest ja andekad inimesed tegid muusikat. Mängud olid tasavägised ja... põnevad. Nii põnevad! Aga jah, mul oli imeline sünnipäev. Ma ei muudaks midagi. ...kui siis ehk seda hommikusöögi asja, sest see ununeb alati. Loomulikult tahan tänada kõiki, kes kohale ilmusid (neid inimesi polnud tegelikult palju, sest ma ei kutsunudki palju inimesi, aga meid oli kokku 6. well, oleks olnud 7, aga haigused juhtuvad ja see on mõistetav) ja neid, kes aitasid luua nii toreda atmosfööri. Eraldi tooksin välja härra Sonni, kes kostitas meid imelis(t)e  rooga(dega) ja puhus täis õhupallid, mida oli võimatu täis puhuda. On olemas õhkõhuke võimalus, et pean oma lemmiksuperkangelase Batmani asendama härra Sonniga.
 Kell liigub vaikselt poole kahe poole ja ma kaldun arvama, et mu koeral on kõht lahti, sest ta karjub mu ukse taga juba tükk aega. AAAAAND ON THAT NOTE...
 Thank you, come again.