laupäev, 21. september 2013

mis mu elu on

 Olen taaskord üksi kodus. I mean... this is getting kind of stupid.
 Lisaks sellele olen ma seekord ka haige. Eile kannatasin palavikku, küll madalat, aga siiski, ja nohu ründab ka mind jõhkralt. Ma olin juba unustanud kui väga ma seda värdjat vihkan. Eile hommikul oli ka kurk nii valus, et neelata isegi ei andnud, aga praeguseks olen ma tänu suurele hulgale ravimitele juba enamvähem peaaegu inimene. Well, nohu kiusab mind ikka nii, et mul on süda paha, aga loodetavasti läheb see enne esmaspäeva paremaks. Koolis tahaks siiski täitsa inimene olla. Ja kui ma seda ütlen, siis mõtlen sellist inimest kelle ninast midagi ei tilgu.
 Ahjaa, mul sai kalkulaatori patarei matemaatika kontrolltöö ajal tühjaks. Täpselt siis kui alustasin. Ja siit mu küsimus: "WHERE THE FUCK CAN I FIND BATTERIES FOR MY CALCULATOR?" Tavaliselt tegutses selliste asjadega mu isa ja patareid olid koguaeg olemas, aga nüüd istuksin ma justkui mustas augus teadmata... well... midagi. Igatahes ma loodan, et ma ei unusta seda patareid soetada enne esmaspäeva.
 Mul on nuuskamisest nina juba nii katki. Mu ema soovitas valusa ja katkise ala hügieenilise huulepulgaga üle määrida (and this shit works), aga mu hügieeniline huulepulk on ka natuke värvi andev, nii et mu nina ümbrus on roosa. Ma näen üleüldse välja nagu seks jalgadel. Elagu haige olemine. Härra tegi mulle ka hommikul komplimendi öeldes, et ma näen välja nagu surnu. Sex on legs - I'm tellin' you.
 Me hakkasime eile härraga 500-tükilist puslet kokku panema ja jõudsime selle tulemusena eile nii kella kolme aeg vist magama ja hommikul ärgates lasime edasi. Kokku võttis see meil 8 tundi. Sa tead, et pusle on jube, kui kahe ühte värvi looma taga laiuv taust, on lilleaas. Lilleaasad on kohutavad... pusledel that is... khm.
 Ma peaksin praegu kohustuslikku kirjandust lugema, aga mul on hirmus kiusatus Pokemoni vaadata. Põhjus miks ma seda üldse algusest peale vaatama tahtsin hakata, on see, et ma mäletan nii hästi kuidas ma seda lapsepõlves vaatasin. Mu ema tegi mulle isegi päris mu oma Pikachu ja ma mäletan enamvähem kõiki Pokemone välimuse järgi. Pilt Pokemonist tundus kuidagi poolik, nii et ma pidin seda vaatama hakkama. Lihtsalt pidin. Praeguseks on see mind liigagi kaasa tõmmanud ja ükski uus episood ei alga ilma tunnusmeloodia kaasa laulmiseta... kasvõi mõttes.
 Tegelikult on blogimine praegu minu moodus procrastinate'ida and I should stop.
 Thank you, come again.

kolmapäev, 18. september 2013

ps. ma pole enam koolis

Olen taaskord arvutiõpetuse tunnis ja tegevusetult. Midagi pikka ma vist kirjutada ei saa, sest mul pole nii palju materjali ja aega pole ka nii palju.
 Täna oli matemaatika kontrolltöö, mis ma usun, et mul õnnestus võrdlemisi hästi. Tahaks öelda, et tean, aga mul on omad kahtlused... mida mul tegelikult olla ei tohiks, sest tegemist oli kuuenda klassi materjaliga. Ma arvan sellegipoolest, et sealt tulev hinne on positiivne. Ma olen tegelikult praeguse seisuga kena koguse hindeid juba saanud. Ma ei hakka detailidest rääkima, sest ma ei usu et kedagi huvitaks, aga ma olen rahul.
 Negatiivseid lugusid ka. Ma ei tea kas ma nägin esmaspäeva õhtul üksi kodus olles kummituseelukat või olid mul luulud. Mu paranoiad vaikselt tapavad mind. On olemas võimalus, et ma vajan abi. Like big time.
Minu kurvastuseks/rõõmuks pole meile väga palju koduseid töid antud. Kõik on enamvähem nii, et tee kui tahad ja kui ei taha, siis pole lugu. Ja koduseid töid peab veel kümnelt erinevalt lehelt otsima ka, mis on hirmus lõbus. :) Ja paljud õpetajad räägivad referaatidest, aga vähesed annavad kuupäeva, et keegi teaks mis ajaks neid vaja on. Eile sain ma nt teada, et referaat, millest ajalooõpetaja rääkis, tuleb ära teha juba järgmiseks tunniks. YAY!
 Ma vabandan kõigi ees, kellele mu koolielu kuigi huvitav ei tundu. Ma olen lihtsalt elevil kõige pärast.
 Thank you, come again.

teisipäev, 17. september 2013

sharing a classroom with peasants

 Eile vihastasid mõned mu kaasõpilased mu nii välja, et ma tunnen vajadust teha täna hommikul sellest postitus. Ja kuidas sinul läheb?
 Pooled (?) mu klassi õpilastest on vanemad ja küpsemad inimesed. Nad on asjalikud, nad küsivad asjalikke küsimusi ja nad on mulle nii armsad (well, ma küll pole nendega suhelnud, aga... you know). JA SIIS SEE TEINE POOL. Teisel pool on vist äsja teisest koolist tulnud õpilased, kes arvavad, et terve fucking tunni aja kõva häälega rääkimine on lahe. Mitte ainult see. Kõik, kes on neist erinevad, apparently väärivad seda, et nende üle lihtsalt naerdakse. Mu klassis on üks vanem mees ja kui ta midagi ütleb, siis enamvähem vaadatakse üksteisele otsa "OMG, ta ütles midagi. Ha-ha-ha." I mean are you fucking kidding me. Ja täiesti "märkamatult" mindi juba üle selle mehe solvamise peale, SEST SEE ON FUCKING LAHE.
 I would like to know how these peasants think. Kui rumal peab üks inimene olema, et ta arvaks, et teiste solvamine ilma igasuguse põhjuseta on kuradima lahe. Kui rumal peab üks selline olema, et ta ronib veel Täiskasvanute Gümnaasiumisse, käitudes nagu ta oleks alles viiendasse klassi läinud. See on nõme. See kõik on nii kuradima hale. Ja millest on veel eriti kahju on see, et mul ei õnnestunud eelnevas geograafia tunnis eriti midagi omandada, beCAUSE THE PEASANTS WERE BEING REALLY, REALLY LOUD. Ja noh, geograafia õpetaja just wouldn't give a fuck. Ta projektor ei töödanud, nii et ta pidi püsti tõusma ja asju tahvlile kirjutama. Life was too hard for her already.
 Kui sa jääd tundi 10 minutit hiljaks ja tundi ilmudes plätrad sa edasi kanepist ja joomisest terve kuradi tunni väga valjul häälel, siis sa pole lahe, vaid otsid tähelepanu, mida su emme ja issi sulle ei andnud, sest nad olid juba sinu osas alla andnud. :) I'm done with those twats now.
 Thank you, come again.

kolmapäev, 11. september 2013

how you doin'?

 Mul läheb koolis hästi. Ma poleks eluilmaski oodanud, et mulle nagu päriselt ka meeldib koolis käia ja ma ootan koolipäevi. Lisaks sellele poleks ma arvanud, et mulle keemia nii mõistetav on. Ma saan praeguse seisuga keemiast kõvasti rohkem aru kui varem ja meil on käsil põhiasjade kordamine. Happy Kärol is happy.
 Ma ei tea kas ma peaksin mõningatele lugejatele seletama oma praegust õppekava värgendust... Well, matemaatikas nt käib meil põhikooli kordamine. Ehk siis me alustasime kuuenda klassi matemaatikast. Mulle meeldib end geeniusena tunda ja praegu tunnen, et ma olen seitsmendas taevas. Lisaks kõigele on õpetajad äärmiselt vastutulelikud ja ei liigu enne teemadega edasi, kui terve klass asjadest aru saab. And I mean TERVE klass.
 Ma olen seni oma valikutega rahul. Ma olen igavesti rahul,et ma selle aasta vahele jätsin ja koolis ei käinud, sest praeguse seisuga on mu õpihimu kõvasti suurenenud. Nagu ma mainisin, on mulle koolis käimine jube meeldivaks muutunud. Ma peaaegu, et isegi ootan uut nädalat ja oma kolme koolipäeva. Ma muidugi valetaksin kui ütleksin, et ma oma nelja vaba päeva ei oota, but you'll get my point.
 Kusjuures praeguse seisuga kirjutan ma seda postitust koolis. Nimelt mul peaks olema arvutiõpetus, aga osad õpilased on juba teistest ees (mina nende hulgas) ja õpetaja tegeleb alles nendega, kes meist siis maha jäänud on. Õpetaja andis meile pidulikult loa teha mida iganes himg ihaldab ja seega tulin ma blogima. Oleksin ilmselt läinud 9gag'i, aga ma sain kõigest seal toimuvast juba suurepärase ülevaate, sest mu ees istuv noormees käis seal eelnevalt ja ma itsitasin siin juba omaette omad itsitamised ära.
 Mul on hea meel, et 2 arvutiõpetuse tundi ühendati, sest nüüd pääseb tunnist 10 minutit varem ära. Jei. Well, siin on enamus tundidega nii. On nt 2 eesti keelt järjest, need ühendatakse ja meid lastakse 10min varem vahetundi. Väga meeldiv süsteem.
 Ma arvan, et ma tõmban siin nüüd otsad kokku. Koju jõudes meisterdan teile valmis ka uue küüntepostituse, mis oma järge ootab, ja mul on ka igasugu toredaid pilte teile näidata. Loodan, et teil on praegu koolis sama tore (momendil küll igav, but whatever), kui mul. Ja jällegi, et saada rõvedaid ja mõttetuid detaile mu koolielust, siis jälgige mu twitterit. Seal mölisen ma kohati isegi liiga palju.
 Thank you, come again.

laupäev, 7. september 2013

yeeeeesyeeeesyeeees

 Ma räägiks hea meelega eilsest.
 Käsime härraga bowlingut mängimas ja meil oli väga tore. Esimese mängu võitsin mina ja siis sõnusin ma kõik instagrammis ära ja kaotasin järgmise. Seis oli sellegipoolest äärmiselt tasavägine ning nagu ma juba eelnevalt mainisin, oli meil väga tore. Üks bowlingu kuul tegi muidugi mu pöidla kenasti nahavabaks ja punaseks, aga hei... heihei... -.-
 Hiljem istusin ma õhtul üksi kodus, sest härra käis semu juures helisüsteemi korrastamas. Mina olin muidugi üksinda kodus ja natuke endast väljas, sest paranoiad käisid külas. Ma üritasin elu eest keskenduda erinevatele youtube'i videotele ja end muust välja lülitada. Well, see õnnestus mul hästi, sest kui ma pilgu tõstsin, siis oli korter kottpime ja ma polnud seda märganudki. Väike paanika ja kui lüliti leidsin, siis oli kõik jälle oknorm.
 Täna lähen ma Kuusallu, sest ema palus, et ma talle asju tooks ja sealt asju ära viiks. Ja mul hakkas nüüd järsku kiire.
 Thank you, come again.

teisipäev, 3. september 2013

asdfghjkl

 Mu esimene serious business koolipäev oli päris tore. Ma olen meeldivalt üllatunud. Mulle meeldivad mu õpetajad. Eesti keele õpetaja tundus tore ja asjalik, keemia õpetaja meeldis mulle kohe väga, sest ma sain lõpuks aru sellest, millest ma juba ammu oleksin pidanud aru saama. Muusika õpetaja meeldis mulle ka. Ma olin muusika tunni pärast väga murelik, kuid kõik läks paremini, kui ma arvasin.
 Andke andeks. Mu tähelepanu on kirjutamiselt hajunud, sest härra vaatab Jerry Springer'i saadet, kus räägib mees oma abielust hobusega. I'm sorry, I'm done.
 Thank you, come again.

esmaspäev, 2. september 2013

i'm over it

 TOO MUCH SWAG! Kooli treppidel seisid mul ees värvilistes teksades noormehed, kes kandsid väga uhkeid dressipluuse ja cap'e ning tegid taolisi nalju, mida härra Bieber teha võiks (nii ma vähemalt arvan). Seda pilti nähes teadsin, et koolis sees võib asi olla sama hull. Ma ei pannud selle oletusega väga palju mööda. No olgu, see polnud päris see, mida ma kooli ees nägin, aga need meeletult pikad värvilised kunstküüned, mida ma neiudel nägin... Teeme selle kohe selgeks. Ma ei ole kunstküünte vastu! Need on toredad lahendused, kui su oma küüned nii väga kasvada ei armasta jne, aga ma mõistan neid küüsi kuni teatud pikkuseni. Kui sul on meeletud küünised, siis ei saa su elu ju kuidagipidi mugav olla. Miks muidu saavad kassid oma küünised sisse tõmmata. I mean, sa ei hakka ju puu otsa ronima. Milleks?
 Ma lähen teemast kõrvale. Mulle meeldis direktori "i'm already done with you" suhtumine, aga mu klassijuhataja tundub tore. Ta näeb välja nagu Jakob Hurt, mis mulle meeldib. Kui ma teda esimest korda nägin, siis tuli mulle rohkem Jõuluvana ette, aga lähemal vaatlemisel selgus, et Jakob Hurda variant läks nagu rohkem täppi. Mul teeb meele kurvaks see, et ta meid see aasta ei õpeta ja et mul üleüldse bioloogiat pole. See selleks. Mul on raha vaja, et õpikuid laenutada... ja kappi. Elu on raske.
 Tõmbad otsad kokku. Loodan, et teil oli kena esimene koolipäev ja, et teie kooliaasta tuleb meeldiv. :)
Thank you, come again.

super serious school business

 Tere septembrit, ma lähen täna kooli. Mul algab kell 16.00 aktus ja peale seda on klassijuhataja tund. Praeguse seisuga olen ma elevil. Ma arvan, et see on parem varjant, kui üldse mitte midagi tunda. Kusjuures ka täielik emotsioonitus käis mul külas. Imelik oli.
 Ma mõtlesin, et ma kirjutan siia enne minekut ja peale tulekut, nii et teile oleks näidata enne ja pärast emotsioone. Mulle meeldib mõelda, et teid huvitab see. Las ma olla.
 Mu vana klassiõde helistas mulle natuke aega tagasi ja lõpetas kõne ära peale seda, kui ta oli mulle hirmunult "Hallo?" öelnud. Ma ei ole ju vikatimees. Või olen?
 Ma ei tea mida ma siia praegu kirjutama peaks. Esimeses lõigus sai nagu kõik kenasti kokku võetud. Mulle ei meeldi, et õues läheb kiiresti pimedaks ja samuti häirib mind see, et enam pole õues +30 kraadi. Silm on märg ja varsti tuleb kooli poole liikuma hakata.
 Thank you, come again.