Pole ammu siin niisama jutustanud. Jah, olen kogemusi jaganud, aga täna nagu ei viitsi või ei taha kogemuste meenutamisega tegeleda. Märkmikust ei taha ka juttu maha kirjutada. Tahaks lihtsalt möliseda seekord ja vaadata mis juhtub.
Nüüd seljataha jääv nädal oli tihedam kui ma harjunud olen. Enne seda olin ma kuidagi harjunud juba üksinda toimetama või koeraga vestlema ja sellega, et ta vastuseks mind ainult agressiivselt lakkuma hakkas. Nüüd oli teistmoodi. Ma suhtlesin inimestega. Keegi ei hakanud mind agressiivselt lakkuma. Ma vestlesin ja mu naljadele vastati naljaga ja iga sita nalja peale ei visatud viit (jah ma õpetasin oma koera viit viskama just sellepärast). Nii naljakas kui võõrdunud ma sellest tegelikult olin. Nii naljakas kui kuradi väsitavad inimesed minu jaoks on. Üleeile käisin näiteks Noep'i live'il (ilmselt ei kirjuta sellest eraldi postitust but it was cool) ja ma tunnen, et olen siiani sellest surmani väsinud ja ei suuda kellegagi rääkida. Suu liigutamine on nii vaevanõuev (aga süüa ikka jaksan lol). Eile jõudsin ka plaanitust hiljem linnast koju ja oh boy kui väsinud ma olin. Sulgusin täielikult endasse ja ehitasin Sims4's maju. Kella neljani öösel lihtsalt ehitasin. Tunnen, et mul oleks võib-olla veel ühte päeva vaja, et jälle täielikult inimesteks valmis olla, aga see oleks muidugi liiga lihtne. Ma pean täna sünnipäevale minema. Juba kuu aega on see mul kavas olnud ja olen lubanud minna. Muidugi ma lähen. Ma lihtsalt loodan, et ma leian õhtuks mingigi tuju üles (*vaatab abiotsivalt alkoholi poole*).
Järgmine nädal on mul samuti päris tihedalt kinni ja sisaldab ka sõitu Haapsallu. Plaanisime emaga seda kui tema sünnipäeva reisi (ta sünnipäev on küll augustis, aga praegu on puhkus) ja siis täna hakkas ta naljatama, et jätaks selle käigu ikka ära jne. Ma ei seedi täna absoluutselt selliseid nalju. Võtsin täiega südamesse ja lükkasin 3 korvi ümber. Äärmiselt täiskasvanulik käitumine. Throwback aega, mil olin 12.
Mis mul veel praegu peas toimub? Hmm. Mul on eelmisest nädalavahetusest palju pilte, aga ma pole viitsinud nendega tegeleda. Olen sellest lowkey stressis, kuna kardan, et ei jõua nendega enne Haapsallu minekut tegeletud ja siis tulevad veel Haapsalu pildid ka peale ning siis olen ma veel suuremas stressis. Ehk siis olen ma stressis kuna ma kardan stressi saada. Hea loll noh. Ega ennem ei saagi vahel aru kui rumal sa oled kuni sa sellest kirjutad või kõva häälega välja ütled. Mulle meeldib, et ma praegu enda kohta midagi õpin. Võib-olla pole teistel nii huvitav lugeda, aga vähemalt on mul endal hea. Haigelt isekas ikka, aga vahel võib.
Ma ei tea. Ma ei oska enam midagi lisada.
Thank you, come again
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar