ou, mind mäletad või?!

Ma nägin täna kõige veidramat und üldse. Ma nägin, et olin koolisööklas ja järgmise tunni alguseni oli like 5 minutit(?). Ma läksin ikkagi sööma. Sööklas oli vähe rahvast ja söök polnud nagu tavaliselt iga laua peal eraldi vaid seda pidi endale ise kuskilt hoopis mujalt võtma ja siis alles ennast lauda sisse seadma. Söögiks olid kanakoivad ja mingi kook (N O M, N O M). Kohe küsiti mult, et kas ma söön terve koogitüki ise. Olin nõus selle pooleks tegema (see oli tõesti väga suur tükk). No ja kui ma olin selle pooleks teinud ja hakkasin tükki juba sõbra taldrikusse libistama, aga siis tuleb üks õpetaja, haarab mu käest noa ja lõikab kõik mu taldrikus oleva väikesteks tükkideks. Mu taldrikusse jäigi lihtsalt mingi pudi. Ta ütles, et ma olin juba söönud. Mida mina siis tegin? Ma läksin meeletult närvi, ma sõimasin selle õpetaja nii korralikult läbi, et ta lihtsalt tormas sööklast jooksuga välja. Sööklas olnud inimesed jäid mind suu ammuli lihtsalt passima, köögis olnud kokad tulid välja ja passisid mind suu ammuli, mu sõber küsis mult sosinal "Mis see veel oli?". Kui nüüd mõelda siis oli sitaks naljakas, aga krt süüa ma unes ikka ei saanud. -.- Ma olin nii vihane, et ma jalutasin lihtsalt minema. Kui ma õieti mäletan, siis läksin ma dire kabinetti, et selle õpetaja peale kaevata või midagi. :D Aganoh, enne kui ma nii kaugele jõudsin lõppes mu uni ära. :D A tegelt ühelgi õpetajal ei ole ju õigust minna õpilase taldrikusse sonkima, pole ime et ma kurjaks sain. :D

Eee... jah. Lugesin täna nats kohustuslikku kirjandust. Seal oli mingi tark ütlus, aga ma ei viitsi seda praegu üles otsida. :D Oleks pidand kuhugi kirja panema...

Thank you, come again.