Eile jäin elutuppa ema voodisse magama. Kogemata. Ilmselt keegi mind sealt üles peksma ei hakanud niiet hommikul seal ärgates olid esimesed 5 sekundit täis segadust. "Kus ma olen? Miks ma siin olen? Kuna süüa saab?" Segadus. Veel suurem segadus tuli kui mu tädi otsustas, et oleks hea idee hommikul koos oma mehega siia jäätist sööma tulla. Vedasin ennast oma tuppa, panin ukse vahelt kinni ja kuulasin nina raamatus hoides millest kõrvaltoas jutt käib. Ma olen ikka enneolematult seltskondlik inimene hommikuti. Lihtsalt pole sõnu. Tegelt sellel kõigel on oma seletus ka taga... lisaks sellele, et ma olin segaduses, näljane ja uimane. Aga pikemalt ma siin enam ei peatuks hea meelega. :D
Päeval koristasin, digimuutsin oma voodi diivaniks üle pika aja, mängisin veits Chillaga, lugesin ja õppisin. Nii huvitav ja sisukas päev, et anna või otsad.
Homme on koolisünnipäev ja selle asemel, et ma saaks veidikenegi kauem magada ja siis kohe maja ette minna, et terve kooliga kooli poole marssida, pean ma ärkama veidi varem, et minna hommikul Triinu juurde, kellega ma loodevatavasti kooli saan ja kooli juurest läheb siis järjekordne buss vana koolimaja juurde, mille juurest me terve kooliga hakkame uuesti kooli poole trampima. MIS MÕTTEGA?! Tõsiselt? Oleksin igatahes 10 korda rohkem selle mõtte poolt, et kooli poole minnakse alevist. Ja ma vabandan nende ees, kes ei saanud mitte sittagi mu öeldust aru. Proovige uuesti. :)
Nüüd peaksin ma ilmselt siin lõpetama, et... veel asju teha. Jah.
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar