yes, this seems to make sense |
Bonni ja kiisu juustude semupilt |
Üle pika aja tõin teieni suure pildiseeria. Loodetavasti olete rahul ja kui ei ole, siis öelge, mida te minust tahate.
Eile sain Jannuga kokku. Rääkisime juttu, siis tegin ma talle veel väikese meigi, siis tegime süüa, naersime hirmsate videote peale jaaa hiljem käisime Bonniga väljas. Jalutuskäik Bonniga kestis umbes 2 tundi ja ma tundsin terve see aeg oma beebi üle uhkust. Mul on ääretult vedanud, et ma sain endale varjupaigast koera, kelle närvid täiesti läbi pole. Nii palju kui ma tean ja kuulnud olen, siis on see vedamine. Bonnil ei teki mingeid erilisi emotsioone nähes autosid, teda ei aja kurjaks teised koerad ja inimesed. Ta on lihtsalt väike totu, kes tahab kõigiga semu olla. Kui mind väljas näiteks röövida tahetaks, siis ma olen päris kindel, et Bonni aitaks varast. Mu koer on parim... ja uskumatult hea jalgade soojendaja. Ja ta õppis ära sellise toreda triki, et ta viib mu mustad sokid mu emale. Temast on majapidamistöödes väga palju kasu, sest ta lakub kõike. And I mean k õ i k e.
Homseks on mul rohkem plaane kui tänaseks oli. Või tegelikult... mul polnudki tänaseks otseseid plaane, ma lihtsalt tegin asju, et ma ei tunneks end õhtul sitasti selle üle, et ma midagi ei teinud... Igatahes. Homme näen ma Norat üle pika aja, mille üle mul väga hea meel on. Ja see ongi enamvähem mu plaan... tjah. Kui see mingil põhjusel ära peaks kukkuma, siis on mul vist varuplaan ka ja selleks on kuulata kuidas köögis tööpinnaga jamamine edeneb. Jah, justnimelt kuulamine, sest kui ma oma nägu sinna näitan, siis sõimatakse mu nägu täis ka. Awesome. Ma vist polegi täna köögis käinud... vau.
Tõmban siinkohal otsad kokku ja lähen kööki.
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar