i'm so sowwy :c

Pole jälle siia pikalt midagi kirjutanud. Soovitan jälgida oma twitterit, sest seal mölisen ma pidevalt. Juhul kui kedagi mu möla enam üldse huvitab muidugi...
 Uskuge või mitte, aga ma olen seda postitust mitmeid kordi kirjutama asunud, aga midagi on pidevalt kas vahele tulnud või ma olen lihtsalt maganud. Oh vabandused...
 Minnes eelmise nädalavahetuse juurde, siis käis mu ema külas ja me šoppasime kogemata. Ma plaanime alati hoolikalt, et ostame ainult selle ja selle, kuid kui me koju jõuame teeme me kohutava avastuse, milleks on: "Kurat, me šoppasime jälle!" Me pole veel arugi saanud, kuidas meil poes asjad ostukärusse kogunevad, aga kodus olles näed sa seda suurt ostetud asjade hulka ja ohkad ahastusest. Vähe sellest, et me laupäeval natuke hulluks läksime. Ema jäi ööseks ja tahtis pühapäeval kaltsukasse minna. Ma olin igati käpp. And I hit the triftshop jackpot. Ma sain niiiiii palju uusi riideid. Täiesti ebanormaalne kogus kraami vaatab mulle praegu pesunööride peal vastu. Ma sain omale ülinunnu valge piduliku pluuse kolme/kahe euroga! Ma sain veel ühe vintage väljanägemisega ilusa triiksärgi moodi pluuse, ühe roosa pikkade varukatega särgi, ühe kõige tavalisema halli V-kaelusega t-särgi (kodus avastasin, et see on pmts täiesti samasugune nagu üks Robini särk ainult, et naiste versioon) ja ma sain veel ühed püksid, millest ema meisterdab mulle lühikesed püksid ning veel mingit kraami. Ma olin ääretult rahul. Lisaks sellele sain teada, et ma jagan emaga tassisõltuvust. Ma pole kindel, kust mulle selline asi külge hakkas, aga tassid on järsku väga nunnuks ja oluliseks muutunud. Esimese laksu tassisõltuvusest võisin ma kätte saada, siis kui me härraga otsustasime endale siia korterisse päris oma tassid osta. Nojah ja nüüd pean ma iga kord Maximas käies veel ühe hiiglasliku tassi endaga kaasa võtma ja mitte sellepärast, et mu sõltuvus nüüd nii kohutav oleks, aga mu ema oma on. Ema käskis mul igast värvist ühe sellise tassi osta ja ma täidan käsku. Mul on 2 tassi olemas ja nüüd on mul veel vaja 4 kätte saada. Gotta catch them all!
 Esmaspäeval sain üle pika, pika aja Jannuga kokku. See oli rõõmus sündumus. Läksime Kristiinet vallutama. Avastasin, et igalpool on jõhkrad soodukad. Reaalselt peaaegu igas poes oli kõik -70% ja poodides toimuv oli ka täiesti haige. Igas poes pidi muidugi jõhkralt palju riideid selga proovima. Pohhuj see, et proovikabiinidesse ei tohtinud võtta üle 5 eseme! Ma tassisin oma 10 asja sinna ja keegi ei teinud teist nägugi. Ma võisin Mohitos ühe kleidiga hoogu minna ja kui ma seda seljast võtsin, siis võis olla kuulda kraginat, aga ma ei kinnita midagi. Btw, ma vihkan kleitide seljast võtmist. Selga panek on igati okei, kandmine on ka tore, aga seljast ära võtmine... oh ei. See võib olla osaline süüdlane selles, miks ma kleite eriti ei kanna. Kuigi ma lubasin endale, et ma midagi ei osta, ostsin ma siiski midagi, kuid oma kaitseks võin öelda, et ma pidin seda augustis nii või naa ostma minema. Leidsin Tally Weijl'ist ilusa paari teksapükse. Need pole samat värvi kui tavalised teksapüksid, vaid natuke rohekamad. Nagu oliivikarva. Mulle väga meeldivad. Mul pole varem seda värvi pükse olnudki, nii et need püksid tegid mind väga rõõmsaks. Ema tegi mulle ka telefonitsi pai. Paar päeva hiljem saatis veel ema mind teise paari pükste järele, sest need püksid maksid vaid 12.99, seega tundus mõistlik juba üks paar veel osta, aga kui ma tagasi läksin, siis polnud enam väga suurt valikut.
 Sel nädalavahetusel olen ma üksi kodus. Võinoh, koos Bonniga. Eile oli esimene öö üksi ja see polnudki nii hull. Ilmselt sellepärast, et ma rääkisin terve see aeg Robiniga kui ma koeraga õues käisin ja kui tuppa jõudsin, siis tegin ma ära kontrollringi korteris ja kontrollisin, et ega mingeid mõrvareid siia ilmunud pole. Peale seda oli kuidagi kergem olla. No muidugi kuni selle hetkeni, mil ma otsustasin korteris kõik tuled ära kustutada ja magama heita. Siis võttis üle selline osaline paanika, aga kuna Bonni mu kaissu tuli, siis oli nagu kõik korras. Kell 5 ajas Bon mind üles ja siis ma lasin ta toast välja, sest väljas oli juba valge ning mul oli piisavalt suur uni, et ei peaks paanitsema enne magamajäämist. Eelneva õhtu võib vist edukaks lugeda.
 Kas selline asi nagu suvemasendus on ka olemas? Sest ma olen leidnud end seiklemas mitmeid kordi väga süngetes mõtetes. Nagu vääääääga süngetes ja ma olen olnud ikka vääääääääga kurb. Ma tean, et 3 aastat tagasi olin ma samamoodi suvel väga paksu masenduseloori all, aga eitea kas selline asi hakkabki nüüd mul iga kolme aasta tagant külas käima... ja veel suviti. Ugh, ma loodan, et mitte.
 Igatahes, ma lähen nüüd pitsat ja krõpsu ostma, sest ma saan ja yolo.
 Thank you, come again.