Kui me olime poe ees pool tundi bussi oodanud, mõistsime, et ma olin bussiaegu telefonist valesti vaadanud. Iseenesest oleks meil jala olnud minna vaid paar minutit, aga meil oli arbuus ja veel tasse (gonna catch 'em all twice apparently). Me mõtlesime peale seda kinno minna, aga otsustasime ümber. Õhtuste seansside hinnad käivad ikkagi meil veel praeguse seisuga natuke üle jõu. Selle asemel mõtlesime hoopis mööda linna seiklema minna. Pmts siis bussidega ringi sõites yoloma. Kuidagi õnnestus meil end yoloda teletorni ja kuidagi õnnestus meil ära rääkida pileteid müüv onu, et ta meid üles avastama laseks. Ja lasigi. Kolme euroga lasi. Seal on selline tore süsteem, et pileteid kogu seda näitust vaatama saab osta seitsme euroga ja restorani minek on 3 eurot. Kuna need näituse tunnid olid möödas ja me olime juba kodus meeletult palju pitsat söönud, siis meil õnnestus kuidagi härra ära rääkida, et ta meid lihtsalt korraks üles ringi vaatama laseks... ja seda kolme euroga. Tsiteerides klassikuid: "Kas tõesti on meie kodumaa nii ilus vä?!"
Edasi yolosime end Piritale. Tiirutasime surfiklubi ümber ja jalutasime niisama. Käisime ka Pirita kloostrit aia tagant uudistamas. Edasi läksime Promenaadile jalutama ja igast huvitavate ehitiste peale turnima. Tore oli. Nägime päikeseloojangu ka ära. Peale seda mõtlesime veel minna laululavale turnima, aga kuna bussijuht sõitis ülbelt meie peatusest mööda, siis jätsime selle sammu vahele ja sõitsime järgmise bussiga koju tagasi.
Õhtu oli meil seega ääretult tore. Mulle väga meeldis vähemalt.
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar