Tjah, ma näen jätkuvalt veidraid unenägusid. Enjoy!
Esimene, millest räägin, toimus mul kodus. Ma hängisin koos oma tädi, ema ja ta sõbrannaga köögis. Vestlused tundusid suhteliselt tavapärased sellele seltskonnale, kõik tundus väga realistlik.Ühel hetkel teatas ema, et ta pani mulle hambaarsti aja kinni. Muutusin naljatades dramaatiliseks kuue aastaseks ja mõtlesin, et oleks ilgelt naljakas end riidekappi ära peita. Ronisin esikukapi ülemisele riiulile ja jäin sinna lamama. Ühel hetkel muutusin jõle uniseks ja keegi ei paistnud mind otsivat. Silm vajus nii julmalt kinni. Järsku tundsin, et hakkan riiulilt alla veerema, nii et nihutasin end kiirelt rohkem seina poole ja hoidsin veel mingist toestustalast kinni. Jäin lõpuks magama. Kui ärkasin (unenäos), siis lamasin ma juba oma voodis ning kõik, kes viimati külas olid, istusid mu voodi ümber ja rääkisid juttu nagu midagi polekski vahepeal juhtunud. Küsisin luugid lahti saades esimese asjana: "Kuidas ma siia sain?" Ema ütles nagu muuseas: "Sa kukkusid kapist välja ja magasid 2 päeva." Kui ma sellest nüüd päriselt ärkasin, olin ma nähtust suhteliselt segaduses. Lahe, et mul 2 päeva magada lasti ja ei mõeldud kiirabi kutsuda. Cool. Thanks guys!
Järgmises unenäos olin ma ema tööjuures keldrikorrusel tal abis. Isa tuli sinna parasjagu emaga rääkima kuni ühel hetkel kuulsime kõik kõrvalruumist kõva kolinat. Läksime vaatama ja nägime laual ümber kukkunud ja väikesteks tükkideks purunenud Jeesuse kuju. Vanemaid valdas koheselt paanika ja ema kiirustas isa piiblit haarama. Kui isa oli piibli kätte saanud ning seda parasjagu emale ulatamas, lõi mingi nähtamatu jõud tal selle käest. Piibel lendas ruumi teise otsa. Ema karjus, et me treppide poole jookseksime. Kõik paistsid meeletult hirmunud olevat. Jõudes ukse juurde, paiskus see meie nina ees kinni... Ärkasin, vaatasin tükk aega üleni segaduses olles lage. Vist nägin deemoneid unes. Cool.
See unenägu oli ilmselt pikem kui ma mäletan, aga ma olen selle jupikesega ka päris rahul. Nägin, et toimetasin vannitoas ja jäin vanni äärele istuma, telefon käes. Lugesin oma twitteri feed'i ilmselt. Ühel hetkel suunasin pilgu peegli poole ning nägin peegelduses seismas üht väikest valget kassi. Paistis nagu ta tahaks peegelpildist välja astuda ning otsis kohta, kuhu täpselt oma käpp sättida. Kui ta juba poolenisti peeglist väljas oli, võtsin ta sülle ning panin põrandale maha. Kiisu tundus täpselt teadvat kuhu ta edasi läheb. Ma küll ei näinud teda täpselt sinna minemas, kuid teadsin kuidagi, et ta läheb just minu tuppa. Kui pilgu uuesti peeglile tõstsin, nägin seal järgmist valget väikest kassi. Aitasin ka tema läbi peegli ning panin maha. Kiisu võttis sama suuna kui tema semu. Seekord järgnesin talle. Tuli välja, et mul oli eelnevalt õigus olnud ja kiisud tõesti läksidki minu tuppa. Kohe kui ma ise üle ukseläve astusin, ärkasin üles. Ühtegi kassi polnud. Huvi pärast sirvisin unenägude seletajat, et teada mida too unenägu tähendada võiks. Lootsin midagi nunnut. Nope! Pettumust, halba õnne ja muud taolist. Kas ma olen üllatunud? Ei. Unenägude seletajate järgi peaksin ma juba 7 aastat surnud olema. Mis mul muud enam neist ikka loota on?
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar