halloween

 Ma ei tähista muidu mitte kuidagi halloween'i. Ei käi kuskil halloweeni pidudel, ei käi kuskil kommi lunimas. Kogu see osa jätab suht külmaks, aga terve oktoobri vältel nägin igalpool sotsiaalmeedias nii lahedaid halloweeni look'e ja ma tahtsin ka proovida. Ma seekord veel päris nii sõgedaks ei läinud, et oleks soetanud kõik sfx-meigiks vajaliku, aga kuna see annaks nii palju meisterdamise vabadust juurde, siis kiusatus on mul küll olemas. Eks paistab kas ja mida ma järgmine aasta teen. Seekord tegin 3 look'i, aga kostüümidele ei panustanud absoluutselt. Minu jaoks oli oluline ja huvitav näha mida ma oma praeguste vahenditega teha saan ja oskan. 

 Esimene spooky nägu sai inspiratsiooni jokkerist. Tahtsin midagi jokkeri sarnast teha, aga polnud mõtteski teha midagi üksühele. Pusisin ja mökerdasin, kuni jõudsin punkti, kus ma olin rahul. Piltide tegemise vahel tegin vahepeal silmaaluseid tumedamaks ja suunurgad venisid ka järjest kõrgemale. Võimalik, et nendest kolmest on see mu lemmik look.

 Nii paljud neiud tegid instagrammis end Bambie'ks ja snapchat julgustas ka proovima. Ma tahtsin ka nunnu olla, aga kõige populaarsem reaktsioon sõprade poolt oli: "Kas sa hakkasid furry'ks?" Aitäh, sõbrad.

 See oli tegelikult mu kõige esimene katsetus halloweeni asjadega. Mõtlesin, et teeks lihtsa laiba look'i (lause, mida ma arvasin, et kunagi ei ütle). Mis seal ikka, tegin end keskmisest väsinumaks. Värvisin näo valgeks, silmaümbruse suts tumedamaks ning kontuurisin nagu haige inimene ja siis olingi surnud. Boom. Done. Lihtne.

 Kõige olulisem küsimus - kas mul õnnestus kedagi hirmutada? Jah, oma koera. Ta ei reageerinud absoluutselt mu surnu look'ile, millest ma järeldan seda, et ta on surnute nägemisega juba harjunud (jep, ma mõtlen kummitusi), aga kui ma olin Bambie või jokkeri asi, siis ta vaatas mind nagu hirmsat võõrast. Ta nuusutas palju mu nägu. Keegi teine ei nuusutanud mu nägu. Ema ütles ainult "wow" ja isa ei saanud üldse aru, et ma kuidagi teistmoodi välja näen. Rahulik. 

 Egas midagi. Muud ma ei tahtnudki öelda või üles märkida. Oktoober on imelik olnud, aga ma olen veel täitsa elus. Cool.

 Thank you, come again.