Blogil on täna sünnipäev! Mu beebi sai nüüd kuue aastaseks. Ma mäletan, et tahtsin tegelikult juba varem blogiga algust teha, sest klassiõed ja paljud tuttavad kirjutasid. Või pigem kirjutasid avalikult. Ma olin aastaid päevikut pidanud (mille aegajalt jälle üles leian ja siis nina krimpsutades loen) ning proovisin siis midagi rohkem blogilaadset Wordis ka kirjutada, et testida oma püsivust (tundub tobe, kuna ma olin juba eelnevalt päevikut pidanud... vahet pole). Enam ei mäleta kahjuks kui pikalt ma seda nii kirjutasin, aga iga päev kirjutasin. Võib-olla veel leian selle kullakamaka kuskilt kõvakettalt. Seal oli pilte, seal oli südamevalu, seal oli ilmselt depressiooni algeid (super fun) ja kindlasti oli neid popikaid pilte tumblrist, millel on taevas ja siis mingi inspireeriv ütlus. It was a mess. Algusaastatel oli mu blogi enam-vähem sama hull (mulle meeldib mõelda, et veits viisakam ikkagi). Praeguseks olen ma paljud mitte midagi ütlevad postitused privaatseks teinud või täielikult kustutanud. Kellel neid inspireerivaid ütlusi pilvede vahel ikka nii väga vaja on. Tundsin, et need ei võta kogu mu story üldpildist midagi ära. Blogi algus on ikkagi see maagiline tiineka maailm koos koolon D-ga iga lause lõpus. Mind hämmastab, et kedagi üldse huvitas kunagi see, mida ma iga päev tegin ja mõtlesin. Endal on küll igav lugeda praegu. Ilmselt vanuse asi ka. Ilmselt jah.
See pikk jutt oleks justkui viidanud sellele, et mu blogi oli nii halb ja nüüd on täiega hea teema. Nope! See on jätkuvalt väga all over the place. Võib-olla leidsin lihtsalt enda dokumenteerimiseks vähem tüütu viisi kui igapäevane "täna ma tegin seda ja tundsin nii" postitus. Alguses oli hirmus imelik näha postituste numbrit aastas väiksemaks minemas, aga praegu olen sellega rahu teinud. Okei, natuke tõmblen ikka, sest kord nädalas tundub kuidagi liiga vähe. Mingi hetk proovin äkki kaks korda nädalas midagi siia kirjutada. Kasvõi kuu aega nii. Vaatab mis saab.
Mul on homme sünnipäev! 21 kukub. Ma ei taha numbri peale väga palju mõelda praegu. Pole vaja praegu seda eksistentsiaalse kriisi draakonit välja kutsuda. Mul on järgmine nädal sellega tegelemiseks (või selle ignoreerimiseks) rohkem aega. Praeguseks hetkeks olen ma juba elevil selle üle, et näen reedel semusid ja saan kodunt välja muul põhjusel peale EMO külastamise (millalgi ehk räägin lähemalt). Aga yay! Sünnipäev! Selle puhul, et ma jälle aasta üle elasin, kinkisid vanemad mulle blenderi. Ma tahaksin hirmsasti selle üle nalja teha, aga ma olen selle blenderi üle siiralt rõõmus. Ma saan 21 ja olen sünnipäevaks kingitud blenderi üle rõõmus. Ma olen asjade blenderdamise üle elevil. Teen nii palju smuutisid, et hakkab oksele ajama. FitKärol.
Ma ostsin sünnipäevaks omale torbikmütsid ja mul on oma 18ndast sünnipäevast veel need lintidega pasunad. Nüüd on mul vähemalt ühte õhupalli vaja, et täiega oma sünnipäeva nautida ja väärikalt vananeda. Kooki võiks ka olla. Veini ka natuke. Mu blogi on nüüd nii vana, et läheb järgmine aasta kooli ja mina võin igalpool alkoholi juua. Wooo!!! Pidu!!!
Thank you, come again!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar