eile

Plaanisin muuseumisse minna, aga mul pole täna üldse tuju. Selline rusuv väsimus istub kukil. Talvemantel tundub seljas 4x raskem, kott oleks kui telliseid täis. Imestan, et leidsin täna üldse mingi jõu voodist välja ronimiseks. Mäletan, et lebasin oma soojas tekiburritos ja täitsa kaalusin selle mineku järgmisele päevale lükkamist. Ma läksin eile võrdlemisi vara magama ka! Ma ei saa aru mis värk on. Ilm on ka selline hall ja uimane, midagi paremaks ei tee. Jama.

 Olen püüdnud täna kõik võimalikult ruttu tehtud saada, et kiiresti koju sõita, aga kõik on nii imelikult veninud. Bussid on hilinenud, mõned polegi tulnud ja nii ma kuidagi ühest linna otsast teise roomasingi. Põikasin Vintage Humanast läbi. Leidsin ilusad jalanud ja sain pool hinnast alla ka. Ühe suure meeste kampsuni ostsin ka jälle. Püüan see talv soojas püsida. Kuulsin kuskilt, et eriti külm talv pidavat tulema. Natuke pelgan. Jookseks kuhugi palmi alla peitu hea meelega. Või vajuks oma koopas talveunne.

 Ma olen ilmselt sellest siin varem ka rääkinud, aga ma olen veendunud, et olin mõnes eelmises elus siil. Kõik tundub klappivat. Kui ma kardan või paanitsen, siis tõmban ikka veel looteasendisse. Talviti olen ma alati kohutavalt väsinud. Nagu ei peakski ärkvel olema üldse. Väga eksinud tunne on. Üleüldse olen ma rohkem selline kuskil tagaplaanil toimetaja. Siil af.

 Ootan praegu, et tädi helistaks ja ütleks millal mind peale võtab. Sõitsin teiselepoole linna ega jaksa enam ühegi bussi peale minna. Sain täna teada, et igas lemmikloomapoes ei müüdagi hamstrivatti (see on hamstrite pesapehmendus vatt). Who knew?! Jah, sõitsin hamstrivati pärast mööda linna ringi. The things I do for my hairy children... Praegu läheb järjest külmemaks ja ma kujutan ette, et hirmus vastik oleks saepurus magada. Peaksin oma oravale ka mingi pehmenduse ta majakesse panema, aga ma kardan, et ta ei oskaks sellega midagi teha. Proovisin talle oma vanematest sokkidest, mida ma enam ei kanna, mingi tekitaolise asja teha, aga ta vedas seda lihtsalt mööda oma puuri ringi. Pean mingit teist varianti proovima. Kahju on ta külmi käppasid katsuda. Bonnile pean ka mingi jope õmblema. Pole õrna aimugi kuidas või millest, aga täiega õmblen. Karvased lapsed talveks sooja 2017!

Tädi ootamise positiivne pool on, et ma saan seni kirjutada. Ma saan lõpuks kirjalikult ka vinguda sellest, kui vastik on uut nahaarsti otsida. Praegune keeldub mind enne aprilli vastu võtmast. Mu nägu on jällegi tema väljakirjutatud geelist nii kuiv, et kui hommikul kätega üle näo lasen, siis sajab kuivand nahka nagu lund. Ostsin mingi ultraniisutava kreemi apteegist, nii et nüüd on justkui parem, aga nagu tahaks ikka arsti juure minna ja seda lumesadu näidata. Midagi pole väga palju paremaks ka läinud. Tal pole olnud nagu huvi välja selgitada ka millest mul see akne on. Hormoonid või lihtsalt geenid (ilmselt geenid) või mis toimub. Võtke mu verd ja palun analüüsige või tehke midagi. Oeh. Nüüd ma siis otsin uut nahaarsti. Kui kellelgi on soovitusi, siis palun jagage. Sirvisin terve esmaspäeva nimesid, aga ei osanud ühtegi välja valida. Help.

 Remont on jõudnud sinnani, et ema tahab minu toa ka üle värvida. Ma ise julgesin oma tuppa ainult arglikult uut rulood küsida, aga olen okei ka värvimisega. Mu toa lagi on küünalde põletamisest hirmus tahmane, nii et lae üle värvimine ei kõla üldse halvasti. Tundub, et mu tuba ei jää enam üleni kollaseks ka. Üks sein jääb. Mu Batman'i sein. Teised lähevad heledaks. Kaalun veel helehalli ja kookosvalgete toonide vahel. Praegu on kookos võitmas, sest see on meil juba kodus olemas. Kardan, et hall läheks liiga nukraks, aga samas oleks ilus kontrast kollase seinaga. Eks näis. Pean veel värvinäidistega möllama natukene. Pean lisama ka selle, et ükski remonditud ruum pole veel lõplikult valmis. :)

 Tädi helistas. Hakkab poole tunni pärast liikuma. Ma olen nii väsinud, et kaalun raamatupoes magama jäämist. See poleks vist raamatutele kõige parem reklaam. Appi kuidas magada tahaks! Viige mind koju!

 Thank you, come again.