esmaspäev, 15. jaanuar 2018

2018 babyyy


 Ma tunnen, et ei saa uut aastat alustada enne kui olen siin natuke möödunud aastast mõtisklenud. Seda on ilmselt kuidagi hilja öelda 15ndal jaanuaril, aga parem hilja kui mitte kunagi... vist.

 Möödunud aasta oli minu jaoks täis igasugu eneseületusi. Aasta algas jõle kohutavalt. Ema kukkus uisutamas käies väga õnnetult, murdis käeluu ja sai ajuvapustuse. See tõi kaasa palju EMOs istumist ja lõpuks ise ka emoks muutumise, sest mu depressioon leidis mu kogu segaduse keskelt üles. Sellest sain ma loomulikult aru alles siis, kui mu isal oli insult ning ta pidi sellepärast opile minema. See tõi minu jaoks kaasa palju segaseid tundeid ja mu ärevus ägenes sinnani, et nutsin pisiasjade pärast.

 Positiivset tundub rohkem olevat. Leidsin mingil hetkel kuskilt jõu, et alustada suurpuhastus kogu korteris. Ma olin emotsionaalselt nii läbi, aga see sai tehtud. Mingil hetkel lisandus sellele remont elutoas, vannitoas, esikus ja minu toas. Kordan, et olin emotsionaalselt nii fucking läbi, aga hey, I did it. Miski pole tegelikult veel täielikult valmis. Mingid pisiasjad on veel vaja paika panna... võinoh, elutoas on vaja uued diivanikatted õmmelda ja selleks riie osta, aga üldiselt pisiasjad. Nii palju sai tehtud. Ma panin ise elutuppa uut põrandat! Ma õppisin nii palju. Kuidagi hämmastavalt jõudsime põhilised asjad ema juubeliks tehtud. Seda sama juubelipidu kartsin ma juba nii väga, et nutsin salaja but guess what. I went. Ma läksin ja mul oli isegi natuke lõbus. Sealt edasi tulid lihtsalt üritused, mis nõudsid jälle mingitsorti eneseületust ning ma sain ka nendega hakkama. Kui ärevusega kakeldud sai, siis otsustasin, et oleks õige aeg võtta uus koduloom. Niisiis jõudis oma uude koju Zeus (kellel läheb muide väga hästi ja ma olen lõpuks veendunud, et ta teab kes ma olen).

 Ma olin päris tubli oma uusaastalubadustega. Tõsi, see iga päev millegi joonistamine hakkas peale poolt aastat kuskile ära hajuma, aga mul on sellest aastast palju pildikesi, millest mõned on ka raami jõudnud. Päris tubli. Ma ei tea kas ma sel aastal päris iga päev joonistada plaanin, aga kord kuus tahaks pintsliga midagi paberile ikka teha (aga muidu olen rohkem pastaka sõber). Tegin iga kuu mingi värvilise meigi ka. Vahel isegi mitu. Ma olin sellega väga tubli. Tipphetk oli see kui mu lemmik meigikunstnik ühte mu look'i like'is. Ma tahaks sel aastal sellega isegi rohkem pingutada. Proovida rohkem ja teha ka teistsugusemaid asju. Võib-olla ma isegi ei jääks ainult värviliste look'ide juurde. Ehk postitan ma midagi neutraalsemat ka. We shall see.

 Ma olen natuke elevil uue aasta pärast. Võib-olla juba sellepärast, et kohe selle algul trippisin ma paariks päevaks Rootsi ning sain käia huvitavates galeriides, kuhu ma ei tea kas oleksingi kunagi ise jõudnud. Ilmselt tuleb sellest eraldi postitus, sest mul on omajagu pilte salves. Aga võib-olla olen salaja elevil, kuna mu ema leidis kuskilt mingi horoskoobi, mis lubas mulle imelist aastat ning edu kõiges, mida ette võtan. Ma pole veel ise seda lugeda jõudnud, kuid ema reaktsioon peegeldas nii palju kadedust, et see on ilmselt midagi head. Äkki. Ma ei tea. Homme loen äkki.

 Üks asi, mida ma tahan veel selle aastaga saavutada on mõnede oma meigiasjade lõpuni kasutamine. Ma olen praegu kõvasti tegelenud oma kosmeetika sorteerimisega. Visanud ära mitme aasta vanuseid asju, andnud ära asju, mille järgi ma lihtsalt ei ulata jne. Ma tunnen, et ma olen praegu sellega, mis mul on, enamvähem heas kohas, aga samas pean seadma oma missiooniks kasutada mõningaid asju rohkem, kui ma seda varem teinud olen. Ma arvan, et mul on hiljem hea tunne. (Ma olen viimasel ajal palju declutter ja project pan videoid vaadanud.)

Ma ei oskagi rohkem midagi lisada. Loodan, et kõigil oli tore aastavahetus ning keegi enam väljas rakette lasemas ei käi. 

 Thank you, come again.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar