Elu polegi momendil nii sündmusterohke tegelt. Kisub rohkem selliseks igavesti nummiseks. Võinoh, aegajalt raputatakse seda nummist maailma mul igast huvitavate draamadega kodus, aga üldjuhul pole ju vigagi. Alati võib hullem olla. Kellelgi kindlasti ongi hullem. Niiet mul pole seega õigust enda olukorra üle eriti viriseda(?). Las see mõte jääda.
Mõtlesin juba eelmine nädal, et võiks koerte varjupaika minna. Või loomade hoiupaik või mis iganes koht see ka polnud. Mulle meeldiks seal käia. Viia nt üks krõbinapakk sinna või midagi. Jalutada mõne kutsuga.. Tunneksin end ehk parema inimesena. Mulle meeldiks seal ära käia igaljuhul.
Praegu on mul lihtsalt igav. Otsin igaltpoolt kust vähegi annab tegevust. Söön igavusest. Ilmselt mingil määral isu pärast ka, mis mind alles nüüd peale pikka päeva üles leidnud on. Kohati teeb see isu puudus jube murelikuks niiet ma olengi nüüd viimased päevad endale vägisi toitu sisse toppinud, et ma kokku ei kuivaks. Trust me, ma kuivan jube kiirelt kokku kui ma ei söö. See on fakt.
Praegu vast lõpetan. Ootan millal uni kohale jõuab. Eile sel ajal ma vist juba magasin.. aga samas, eile peksti mind mingi enne üheksat üles ka. :D Palju tänu. :D
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar