We all carry these things inside that no one else can see. They hold us down like anchors, they drown us out at sea.

A täna olin ma juba kella viiest hommikul üleval. Passisin pmts seni voodis kuni ema üles ärkas. Ehk siis mingi kolmveerand tundi. Ma usun, et kui ma olekski magama jäänud, siis poleks ma ärgates väga... virk olnud. :D Niiet lõppkokkuvõttes on kõik hästi.
 Koolis oli kuidagi kah. Muusikaõpetaja otsustas juba varakult mu veerandihinde ära rikkuda. Seekord kukub siis veerandiks neli. Heal juhul. Seda ma arvasingi, et eelmise veerandi viis piinas teda. Nii paljudesse kohtadesse tahaks teda saata. Oehjah. No ja vene keel... see on lihtsalt ebameeldiv. Kõik selles tunnis on. See on nii... no ebameeldiv. Pole sõnu.
 Kodus üritasin tublilt mitte magama jääda. Ebaõnnestusin. Uni lendas kohe platsi. Tudusin kuskil kella kaheksani  ja siis äratati mind üles. Õnneks. Ma väga tänan. Ma ei jääks muidu ilmselt öösel magama + ei viitsiks õppida. Novot siis.
Praegu olen ma lihtsalt jube näljane niiet lähen nüüd külmkapi juurde luurama.
 Thank you, come again.