Hello darkness, my old friend. I've come to talk with you again.

 Kooli läksin võrdlemisi imeliku tujuga. Kõigil oli ilmselt jõle hea tuju. Kõik naeratasid nii haigelt, tantsisid, laulsid... öäk. Võis näha kuidas nad ükssarvedega mööda roosasid suhkruvati pilvi edasi keksivad ja kuidas neil ühesõnaga päike persest paistis. Lihtsalt öäk.

 Tegin füüsikas kaheksanda tunni ajal meeleheitliku katse oma kolmanda peatüki tööd ära teha. Olen täiesti kindel, et 2 kukub. Esiteks ma ei jaga absoluutselt neid arvutamise asju seal ja teiseks jäi mul töö pooleli. Ilmselt pean nuiama õpetajalt uut katsetust. Ilmselt päris kindlasti. Midagi väga hullu ei tohiks füüsikas vist tullagi, sest ees istuvad üks 4 ja 5, aga jubedalt tahaks viite saada veerandiks. :D Võtaksin seda kui ühte suur jõulukingitust mulle endale enda poolt. 

 Ja mis värk sellega on, et lund veel pole. Eelmine aasta oli juba ammu lumi maas. Tõsiselt viimane asi mida ma tahan oleksid jõulud ilma lumeta. 

 Thank you, come again.