Hommikune voodist välja ronimine oli piin. Mitte mingit soovi polnud ära minna. Niii hea soe ja pehme ja... oehjah. Kuidagi õnnestus mul end ikkagi voodist välja kangutada. Kooli jõudsin ma isegi enamvähem okeilt. Minutikellaga samal ajal.. Käib kah.
Koolis midagi märkimisväärselt huvitavat ei toimunudki. Täitsin vahetundides oma geograafia töövihikut jne. Loodan kontrolltööst ka parimat, töövihik seevastu... ma ei julge sealt midagi loota. Kõik vist koolist? No ootasin kedagi kooli ka, aga mis seals ikka...
Peale kooli läksin otsejoones magama. Tundus lihtsalt, et hommikust saadik oli midagi lõpetamata or smth. Peale viite tundi ärkasin ja välja vaadates hakkasin mõtlema mitu päeva ma magasin. Koolist tulles oli jõhker tormitaoline asi, koolist tulles sain ma vaevu silmi lahti hoida, sest igast jama lendas mulle näkku. Jube oli. Ärgates oli kõik rahulik. Rahulik lumekiht maas, tuult oli vaevu. Normaalsus.
Nüüd võib vist juba 'tänaseks' öelda... Igatahes oli plaan minna Sakku Emilile külla, aga see jäi kahjuks katki. Sama katki kui mu tädi auto... Super jah. Niiet hommikul hakatakse uuesti mu lauda ja kappi värviga üle võõpama ja ma ilmselt norisen sel ajal kuskil teki all. Eks paistab.
Ja pühapäeval hüppan Kuusalu Jõululaadalt läbi. Kindlasti.
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar