Minu neljapäevahommik algas juba kell 4. Pidin pakkima, pesus käima ja igasugu imeasju tegema. Napilt jõudsin bussile kell pool 7. Bussis sättisin end uuesti magama. Ei läinud sellega väga hästi. Liiga palju segajaid oli peal. Rakverest tuli veel inimesi peale. 5 mingit onu ja tädi ning veel 2 poissi. Nojah. Tegin uut katset magama jäämisega. Järgmisel hetkel olime juba piiri juures ja võisime veel Narva piiri ääres jalutada ja vetsus käia. Viimane neist maksis. Kes mind rohkem teab, siis teab ka seda, et mul on tasulise pissimise teemal väga palju turtsumist. No ausalt, mis mõttes sa selle eest veel maksma pead?!
Eesti-Vene piiri ületasime umbes nii 2 tundi? Või natuke rohkem/vähem. Esimesed muljed Venemaast olid jahmatavad. Majad Ivangorodis olid niiiiii lagunenud, nii hullus seisus ja siit tuleb lihtsalt kõike negatiivset ülivõrdes. Päris hirmus oli. See oli tõsiselt jahmatav.
Kui meid lõpuks Peterburgis bussist välja lasti, siis oli meil kus veidi aega ringi jalutada restorani Emelja läheduses. Toit Emeljas oli... šokk. Kõigepealt salat. Las see jääda. Supp oli see põhiline... õudus. Minu jaoks vähemalt õudus. Absoluutselt ei suutnud seda süüa. Midagi muidugi üritasin sisse lürpida, aga kui kukkel otsa sai, siis supp ka enam sisse ei läinud. Kukkel muide oli ülimalt hea. Parim kukkel, mis ma saanud olen. Praad oli vist riis kotletiga(?). Polnud just ka kõige parem. Dessert. Lootsin kooki. Väga lootsin. Sain teed. Ma ei hakka oma pettumusest rohkem rääkima.
Peale sööki järgnes pikk mööda Peterburgi sõitmine koos meie giid Viiuga. Õnnestus pilte saada. Nägin tuvi, kes istus seina peal. Seega läks see hästi.
Kõik olid kõige enam oodanud hotelli jõudmist ja seda juba ilmselgetel põhjustel. Ma olin lihtsalt väsinud ja juba jälle näljane. Kui aeg jõudis õhtusöögini, siis oli mul ausõna hea meel. Kui ma õhtusöögilauda istusin oskasin ainult öelda "wtf is this shit?". Minu ees oli lihtsalt kuhi riivitud peeti. Ahjah, ärgem unustagem kahte hernest ja seda jama ehtivaid dekoratiiv roosilehti (see on üksnes oletus, et need roosilehed olid). Ühesõnaga, seda 'salatit' ei söönud keegi. Kõik lootsime saada juba seda lubatud pitsat. Kahjuks pettusime ka selles. Lauas öeldi selle kohta lausa 'kuivand saiatükk' ja ega väga mööda ei pandudki. Kehvakeseks jäi see söök. Oli pärast mida poes shopata. Ja jutt edasisest õhtuks kisuks jõle pikaks niiet ma jätan selle vahele. :):):):)
Reedehommikune äratus oli ka suht julm. Hommikuse Rootsi laua kohta oleks ka võrdlemisi palju vingumist. Võrreldes Rootsi laeval olevaga oli söök pmts olematu ja korraliku järjekorra asemel oli lihtsalt kaos. Palju, palju vingumist, aga kohv oli küll üllatavalt hea. Jõin 2 tassitäit lausa, et und eemale peletada.
Veidi hiljem sõitsime bussiga Ermitaazhi. See oli ülimalt suur palee (ilma liialdusteta). Selles ringi käimise jaoks oleks olnud vaja tervet päeva mitte paari tundi. Kahjuks seal ma pildistada ei saanud, sest selleks pidi mingi eraldi pileti ostma ja seda ei viitsinud keegi teha. Nüüd kahetsen kergelt. Ahjaa, ühes seal olnud turistigrupis olnud araabia mees hakkas meie gruppi filmima. Lihtsalt. Ükskõik mis ruumi me läksime ja kui tema ka seal oli, siis meid filmiti. See oli äraütlemata imelik. Lihtsalt mainin.
Peale Ermitaazhi olime lihtsalt kurnatud. Sõime Mihhaili palee kunstikohvikus lõunat ja ka minuga jagati eelmise õhtu hirmnaljakaid sündmusi. Well, inimeste lohistamisi mööda hotellikoridore õnnestus ka endal paar korda silmata. Naersin. Sealne söök... Salat kõlbas. Supp mitte nii väga kuna ma ubasid ei söö ja tegemist oli vist justnimelt oasupiga. Praad oli ka enamvähem. Kõht sai enamvähem täis.
Peale kiiret lõunasööki läksime edasi Vee muuseumisse. See oli meie jaoks eriti mõttetu, sest giid rääkis vene keeles ja keegi ei mõistnud ta jutust sõnagi. Saime ainult aru kui pidime oma tilgakujulised padjad võtma ja edasi liikuma. That was pretty much it.
Järgmine oli Vene muuseum. Jällegi oli giid vene keelne, jällegi ei saanud keegi mitte midagi aru. Kahju oli sellest, et meil oli jällegi selles muuseumis nii vähe aega. Mina oleks näiteks tahtnud seal kauem ringi vaadata hoolimata meeletust väsimusest. Minu jaoks pole muuseumeid külastades mõtet neid ainult poolenisti läbi vaadata. Milleks selliseid asju poolikult teha?
Muuseumitele järgnes õhtusöök jällegi Mihhaili palee kohvikus. Kartul ja kaste ja veel midagi. Tundus eestipärane, kuid polnud. Käis kah. Õhtusöök ise oli väga vara. Kell pool kuus õhtul. Eelneval õhtul oli see kell 8 olnud. See tundus imelik.
Hotelli jõudes olin rampväsinud ja ometi teadsin, et pean veel poodi minema ja midagi head juua ostma. Vaevaga sai end poodi ja tagasi veatud. Olles tagasi oma energiajoogiga õnnestus ka mingi energiataoline asi tekitada. Õhtu oli ka... huvitav. Ei viitsi ka sellest rääkida. :):):) Teen seda nagu turist. Üksnes muuseumid ja ausambad, millest ma vaevu midagi mäletan. :D:D
Järgmine hommik oli jällegi raske ärgata. Miks? Sest juba teist ööd mängis keegi meie kõrvaltoas balalaikat. Seriously? Nii keset ööd? Miks?! See oli... traumeeriv. Never again I hope. Hommikusöök oli sama, aga hommik kujunes totaalselt täiesti teiseks. Sisaldas palju verd ja palju mööda hotelli jooksmist ja lõpuks ka kiirabi kutsumist. Kõige selle pärast jäi mu sõbranna kauemaks Peterburgi, küll aga sealsesse haiglasse. Õnneks on tal nüüdseks juba niipalju parem, et ta on juba kodus. :)
Päeval käisime Lentas raha tuulde loopimas. See oli minu silmis suhteliselt mõttetu käik. Oleks võinud ka vahele jääda.
Järgmine sõit oli Puškinisse Tsarskoje Selosse. Ka see oli võimas ehitis. Ruumides oli kõige üle rangem kontroll. Pidime kandma mingeid tobedaid susse lausa ja igas ruumis olid valvuritädid. Pooled neist küll magasid, aga nad olid seal. See kuulus merevaigutuba oli ka väga ilus. Selles muuseumis õnnestus mul ka hulgimalt pilte teha niiet mõned tulevad ka siia, aga vist siiski hiljem, sest praegu on kell juba 4 öösel. :)
Lõunasöök oli seekord hea. Kõige parem, mis terve reisi jooksul üldse oli. Absoluutselt kõik sõin ära. Väga nomnom hea oli. Ja peale seda järgneski juba sõit koju. Piiri ääres läks taaskord suht kaua aega, aga siiski vist natuke vähem kui minekul. Kuskil kell 8 olin juba kodus. Sõin natuke ja vajusingi juba sügavasse unne.
Nüüd ainult oodake pilte. Need tulevad kohe kui ma hommikul üles ärkan. :D Teksti ei viitsigi keegi raudselt lugeda. :D Aganoh...
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar