Vihkan seda asja, mis minus toimub. See tervise jukerdamine. Täna oleks koolis nii lahe päev olnud ja siis nüüd niimoodi. Ema helistas pmts keset ööd mingile perearstidenõuandeblabla telefonile. Seal ka just väga targad polnud, aga soovitused olid iga kell paremad kui lihtsalt üks kuramuse tass taimeteed. Ilmselt ootab mind ees mingil ajal EKG.
Päev oli kohutav. Tundsin, et suren aeglast ja piinarikast surma.
Tahan homme kooli minna.
Thank you, come again.
neljapäev, 31. mai 2012
teisipäev, 29. mai 2012
I want to be like water. I want to slip through fingers, but hold up a ship.
this is not acceptable!!! |
Eesti keele tunnid olid ka huvitavad. Tegime töövihiku ülesandeid. Ääretult huvitav oli. Raamatud sain ka ära vastata. Hästi läks ka sellega. Nüüd olen ma kenasti valmis eksamiks. Tahaks selle juba ära teha, siis ei pea nende pärast nii tõblema. Ma ei jaksa enam tõmmelda. Tõmblemisest rääkides. Ma tõmblen reedel 6 tundi eesti keele konsultatsioonis ja peale seda veel ilmeselt õhtuni välja matemaatika konsultatsioonis. Ew. Ei isuta väga reede järele. Homse järele küll. Tööõpetuses on söögitund. Pitsad ja igasugu uhked road valmivad. Can't wait.
Peale kooli tuli semu siia. Tegin talle natuke proovimeiki ja rääkisin, mis ma ta küüntega teha plaanin. Kõik toimib, kõik sobis.
Praegu olen viimase tunnikese inglise keelega pusinud. Nagu õpetaja ütles, siis nett lahti ja guugelda 'english exersises'. Tunnike on juba sellest kõigest möödas kui alustasin. Jällegi kiidan ennast.
Sääski vihkan praeguse seisuga. Mis neil viga on, et nad päikse käes ka on? Muidu pole ju olnud... Haiged elukad.
Teen nüüd asju edasi.
Thank you, come again.
esmaspäev, 28. mai 2012
what a pretty little girl!
happy monday!
Allergiad on täitsa vallatuks läinud praegu. Minu puhul tundub juba päris tavaline, kui 6 aevastust järjest ära tuleb, silmade sügelus on kohutav + nina on nagu juga - vett lihtsalt vuliseb (see võis natuke liialdatud olla...). Väga rõve on olla. Vihm teeb ilmselt olemise kergemaks, sest see jama, mis õhus lendleb, lõpetab nüüd kuskil teeservas või poriloigus. Awesome!
Esimene tund oli täna kehaline. Üllatus kõigile. Sääsed järasid halastamatult. Positiivne oli see, et ma sain kuuperi ära joostud lõpuks. Selle üle on nüüd küll lõpmata hea meel. Kehalisega ongi nüüd kõik. Kehalised katsed on tehtud. Üli, üli suur koorem oleks nagu langenud. Hea tunne on. Kuuperit jooksin enda arust isegi täitsa tublilt. Kui see asi lõppes olin suht laip, aga päris pikali ei kukkunud. Natuke naljakas on see, kuidas ma saan ühelt inimeselt pidevalt selliseid õelaid pilke sellepärast, et ma kehalises paar jooksu temast paremini tegin. Tema mäletab minu aegu ja kõike paremini kui ma ise! Ma lihtsalt jooksen ära ja olen ääretult õnnelik, et sain selle asja tehtud. Tema jookseb ära ja loodab, et tema aeg või mis iganes on minu omast parem. Mina ei suuda sellist mõtlemist eriti üldse mõista. Milleks üldse kõiges nii võistlev olla? Like seriously?!
Vene keel jäi ära. *ilutulestik ja ükssarved*
Matemaatika oli huvitav. Sain tsipa targemaks. Vaatasn kui õiged või valed on minu tehtud lahendused. Nohjah. Vähemalt ma üritasin kodus midagi teha... Sellist üritamist tuleb veel ilmselt väga palju. Homme istun ma ilmselt kella viieni koolis matemaatikakonsultatsioonis. Jepikajei -.-'
Inku oli täna väga asjalik tund. Tegime eksami suulist osa ehk siis pildi kirjeldamist ja dialoogi jne. Sain täitsa kenasti hakkama. Päris meeldiv oli isegi. Pole siiani kahetsenud eksamivalikut. Loomulik on see, et osasid asju pean ma harjutama, aga saan hakkama. Ei ole kurtmist.
Homme õhtul tullakse minu juurde lõpetamiseks meiki ja küüsi vaatama ja uurima jnejne. Mulle täitsa meeldib selline asi. Mõnusaks saginaks läheb siin enne lõpetamisi. Nagu alati - aitan nii, kuidas vähegi saan. :)
Thank you, come again.
Esimene tund oli täna kehaline. Üllatus kõigile. Sääsed järasid halastamatult. Positiivne oli see, et ma sain kuuperi ära joostud lõpuks. Selle üle on nüüd küll lõpmata hea meel. Kehalisega ongi nüüd kõik. Kehalised katsed on tehtud. Üli, üli suur koorem oleks nagu langenud. Hea tunne on. Kuuperit jooksin enda arust isegi täitsa tublilt. Kui see asi lõppes olin suht laip, aga päris pikali ei kukkunud. Natuke naljakas on see, kuidas ma saan ühelt inimeselt pidevalt selliseid õelaid pilke sellepärast, et ma kehalises paar jooksu temast paremini tegin. Tema mäletab minu aegu ja kõike paremini kui ma ise! Ma lihtsalt jooksen ära ja olen ääretult õnnelik, et sain selle asja tehtud. Tema jookseb ära ja loodab, et tema aeg või mis iganes on minu omast parem. Mina ei suuda sellist mõtlemist eriti üldse mõista. Milleks üldse kõiges nii võistlev olla? Like seriously?!
Vene keel jäi ära. *ilutulestik ja ükssarved*
Matemaatika oli huvitav. Sain tsipa targemaks. Vaatasn kui õiged või valed on minu tehtud lahendused. Nohjah. Vähemalt ma üritasin kodus midagi teha... Sellist üritamist tuleb veel ilmselt väga palju. Homme istun ma ilmselt kella viieni koolis matemaatikakonsultatsioonis. Jepikajei -.-'
Inku oli täna väga asjalik tund. Tegime eksami suulist osa ehk siis pildi kirjeldamist ja dialoogi jne. Sain täitsa kenasti hakkama. Päris meeldiv oli isegi. Pole siiani kahetsenud eksamivalikut. Loomulik on see, et osasid asju pean ma harjutama, aga saan hakkama. Ei ole kurtmist.
Homme õhtul tullakse minu juurde lõpetamiseks meiki ja küüsi vaatama ja uurima jnejne. Mulle täitsa meeldib selline asi. Mõnusaks saginaks läheb siin enne lõpetamisi. Nagu alati - aitan nii, kuidas vähegi saan. :)
Thank you, come again.
pühapäev, 27. mai 2012
reedest pühapäevani
Triinu küünised |
ilmselgelt jõudsin õue |
N O M, N O M! |
nänn + Eurovisioon |
servus. |
Peale kooli tuli Triinu siia. Tegin talle kena maniküüri. Tema ise jäi rahule ja mul oli ka täitsa uhke vaadata. Ja siis sain ma emalt ühe telefonikõne. Mu vanatädi on surnud. Praegugi veel on nii ebareaalne ja võõras mõelda, et viimane kord kui ma teda nägin, oligi nüüd eelmine suvi ja enam ei näe ma teda nii näost-näkku kunagi. Nüüd ongi kõik. Alles jäävad ainult fotod, temalt saadud kaardid ja mälestused. Ja ongi kõik. Inimene, kes meid alati on aidanud, meie jaoks olemas olnud ning meile igati pöialt hoidnud, on igaveseks läinud. Ja mu silmad on jälle märjad... Ema edastas mulle selles telefonikõnes veelgi halbu uudiseid. See kõik muudab mu jälle murelikuks. Kõik kisub mõnevõrra jamamaks. Jälle.
Õhtul käisin veel rahvamajas muusikakooli miskil lõpukontserdil vist. Hajutas mõtteid küll. Terve õhtu üritasin kõikvõimalikel viisidel mõtteid hajutada. Tjah. Üritus on õige sõna.
Laupäeval algas minu hommik kell 11. Tegin asju, kuni helistas Jannu ja kutsus mu välja chillima. Sain tsipa päikest õues. Tsipa on õige sõna. Nüüd tahaks lihtsalt veel rohkem suve ja veel rohkem päevitamist ja seda kõike. I want it all!
Koju jõudes tegelesin natuke õppimisega ja siis käisin veel emaga poes Eurovisiooni vaatamiseks näkitsemist ostmas. Eurovisioon muide... Võitja oli üks okeimaid laule. Selle ma olen selgeks saanud, et Eurovisioonilt ei saa ma enda muusikamaitsest üldse midagi oodata, sest et well... see ei ole Eurovisiooni materjal (siiani pole veel olnud). Kriitikanooli lendas pmts peaaegu iga loo pihta, aga noh, see on tavaline. Positiivseks osutus ka see, et Eesti jõudis kuuendale kohale. Võrreldes eelmise aastaga läks meil ikka väga hästi. Rahul.
Nagu päriselt magama vajusin kuskil kella kolme paiku vist. Tuju oli kuidagi... ülemeelik?
Täna hommikul oli äratus natuke enne kella kahteist. Sain ilusti 10 minutit seda uhket kellade helinat kuulata. See on vist halb, et ma tahaksin kangesti selle kiriku õhku lasta? Nojah. Keerasin endale kokku võimsa hommikusöögi ja lugesin natuke ja tegin küüsi korda. Mõnus.
Homme jooksen koolis vist lõpuks kuuperi ära, vastan raamatud ära ja äkki saan veel miskeid asju veel teha. We'll see.
Thank you, come again.
neljapäev, 24. mai 2012
b!tch please, i got this
praegune seis |
Koolis on seis paranenud. Enam polegi nii lootusetut tunnet nagu vahepeal oli. Ilmselt olen hakanud nüüd asjadesse huumorit panema. Ilmselt ma siis jaksan seda praegu teha. Päikselised ilmad aitavad ka ikka kõvasti kaasa. Enda tühjaks kirjutamisest on ka palju kasu olnud. Saan nii olla oma isiklik psühholoog.
Endiselt on 'mida-ma-peale-põhikooli-teen' plaanides tühjus. Hoian igaksjuhuks kõik variandid lahtistena. Saab mõelda.
Igatsen jubedalt seda õiget suvetunnet. Ilmad on küll jah juba väga suvised, aga asi ei ole ju ainult ilmades. Kooli pole. Puudub igasugune suurem kohustus minna vara magama, et peaks varakult üles ärkama. Puudub kohustus kuhugi minna. Teed ja lähed nii nagu ise õigeks pead. Super! Suur osa suvetundest tuleb ka siis kui ma näen inimesi, sõpru, keda teatud põhjustel ongi võimalik üksnes suvel näha. Kõik jutud ja lollused ja pikad heietused ühistest mälestustest ning totakate traditsioonide järgimine. See kõik olekski nagu üks suur õnnevalem. Minu jaoks vähemalt. Inimesed, keda armastan ja kellest lugu pean ning lubatud peata olek.
Natuke veel kooliteemadelt. Kirjand, mille teisipäeval olin kirjutanud, oli täitsa korralik olnud. Lühike, aga huvitav (mulle on natuke mõistmatu see 'lühikese' osa, sest lugesin spetsilt üle mitu lauset on lõikudes ja mitu sõna üldse kokku on jnejne, ühesõnaga nägin selle poole pealt kurja vaeva). Sain nelja. Peale kohutavat kirjandit on täitsa ilus sellist numbrit näha.
Matemaatikas oli täna proovieksam. Jube naljakas oli näha inimeste segadusest pakatavaid nägusid. Samas, minu nägu oli ilmselt samasugune. See, mis seal paberil seisis oli müstika. Üks ülesanne on vähemalt täiesti õige. Selles olen kindel. Muu on selline... 'äkki läks täkkesse' seis. Tahan juba nende ülesannete õigeid lahendusi näha. Seega ei jõua ma esimest korda üle pika aja homset matemaatika tundi ära oodata. :)
Käisin täna peale tunde vene keele konsultatsioonis hindeid parandamas. 3 tööd tegin ära. Premeerisin end kodus nutellaga. Rohke nutellaga. Ahjah, raamatukogus käisin ka täna. Jõhker ehitus on ju ambulatooriumi ümber. Olen uhke, et leidsin pääsu raamatukokku üldse üles. Premeerisin end kodus jälle nutellaga. Rohke nutellaga. Mul on uut purki vaja.
Kolmapäev oli valus. Valuvaigistid ei vaigistanud valu ja mul oli lihtsalt meeletult ebamugav ja vastik olla. Nutella ja Robin aitasid. Sain hakkama küll.
Chilla on nunnu.
Thank you, come again.
teisipäev, 22. mai 2012
tere teisipäeva hilisõhtut!
Alustades eilsest. Ma olin nii tubli, et jõudsin kooli ilusti töö ajaks. Hämasin korralikult. Käisin veel hindeid parandamas ja olin päris tubli tegelikult. Õues oli ulmekalt soe, nii et peale kooli sai väljas chillitud. Mõnus.
Täna oli kah suhteliselt sisukas päev. Eesti keele tundides kirjutasime kirjandit jälle. Naljakas, aga mul on seoses sellega suhteliselt hea tunne. Hästi hämatud! Inkus oli ka mingi töökene. Sellega seoses on ka päris tore tunne. Ka hästi hämatud. Kekas sain ühe jooksu joostud ja pmts vaadata kuidas teised pesapalli mängisid (lollikindlat varianti sellest, ilma kurikata). Kaheksanda tunni ajal käisin ühte matemaatika kontrolltööd järgi tegemas. Sain järjekordse nelja. Musikallipai mulle. Kenasti venitasin välja. I had no idea what I was doing. :)
Kui koolist vabanesin, käisin poes energiajooki toomas, sest pidin hakkama kohe töövihikuid täitma ja asju tegema. Well, asjad läksid natuke teisiti. Sõin kodus kõhu nii täis, et jäin magama. Reaalselt taldrik süles. Kenasti 3 tundi ma seal magasin, siis peksis ema üles. Ilmselgelt on imelik oma last nii taldrik süles, lõuad laiali norskamas näha.
Praegu tegin natuke oma küüntega nalja ja nüüd asun ilmselt töövihikuid täitma.
Thank you, come again.
pühapäev, 20. mai 2012
"mäs sa plärad?"
Võtsin eile kõik oma jõuvarud kokku ja läksin emaga linna lõpukleiti otsima. Ettevõtmine tõotas tulla masendav, sest ma olen nii... pisike ja eriti kuskilt ei saa mulle kleiti, mis kohe seljast ära ei kukuks. Seekord läks hästi. Esimene pood, kuhu läksime, esimene kleit, mille kätte võtsin, esimene kleit, mille selga proovisin, sobis. Kõik ei oleks võinudki olla suurepärasem. Kuigi, kuna ma olen nii pisike nagu ma olen, siis peab ema seda natuke kokku õmblema. Õnneks on see täiesti korralikult tehtav ning kleit saab isegi enne õiget aega valmis. See, et ma selle kleidi juba sain, innustas mind kind of rohkem õppima isegi. Seega, seda ma praegu tegema asungi.
Well, linnast sain ma veel igast nodi. Vajalikku nodi loomulikult. Nodi, mille üle mul väga hea meel on. Lausa väga, väga, väga. Järgmine kord linna minnes, šoppan ma emale ka midagi ilusat. :)
Ja nüüd lugema ja õppima.
Thank you, come again.
Well, linnast sain ma veel igast nodi. Vajalikku nodi loomulikult. Nodi, mille üle mul väga hea meel on. Lausa väga, väga, väga. Järgmine kord linna minnes, šoppan ma emale ka midagi ilusat. :)
Ja nüüd lugema ja õppima.
Thank you, come again.
laupäev, 19. mai 2012
mu müts on unine, mina olen unisem ja mütsiga, mis on unine
neljapäev, 17. mai 2012
haige inimene
Käisin täna perearsti juures. Pmts seis on selline, et 'mine joo taimeteed, ma ei tea mis sul viga on'. Ja nii jäigi. Võeti veel pulli pärast verd ja saadeti koju ära. Vähemalt hemoglobiin on normis... Veri ei jäänud pikalt seisma. Oeh, siit kerkivad esile mõned mälestused... Momendil on väga sitt olla ja siit lähen ma otsejoones magama. Ehk guugeldan veel natuke asju. We'll see.
Sain täna ühe huvitava kirja ka facebookis. Ei teagi kuidas reageerida. Tavaliselt olen ära öelnud sellistele pakkumistele, aga nüüd on selline 'vaataks mis saab' tunne.
Homme suren.
Thank you, come again.
Sain täna ühe huvitava kirja ka facebookis. Ei teagi kuidas reageerida. Tavaliselt olen ära öelnud sellistele pakkumistele, aga nüüd on selline 'vaataks mis saab' tunne.
Homme suren.
Thank you, come again.
kolmapäev, 16. mai 2012
bitching, moaning and complaining
Väga normikas värk on mu tervisega. Pmts peaaegu terve eilne päev oli süda paha, aegajalt lõi südamesse mingi imeliku valu ja peaaegu võimatu oli kuidagi normaalselt olla. Vähe sellest, see asi kestis öö läbi, nii et magada ma normaalselt pmts ei saanudki. Ärkasin iga natukese aja tagant üles. THERE'S MORE! Sama jant oli ka terve tänase päeva. Just kill me now. Kõigil on mingid omad kahtlused, mis mul viga võib olla. Ema arvas, et tegemist võib isegi halvemal juhul olla mingi südame-jama-asjaga või siis ma kasvan. Really?! Ja sellepärast ma ei saa magada ja.... f u. Natuke sitt oletus, et see kasvamise pärast on. No ja siis on veel see variant, et mul on lihtsalt väga liiga suur stress. Kind of makes sense, doesn't it?
Seitsmenda tunni ajal (jah, ma pidasin täna nii kaua vastu) jutustas kooli juhtkond sama jura nagu märtsiski. No lõpueksamid, kümnendasse klassi astumine ja selline teema. Mingil hetkel läksin ma närvi. Sain vihaseks enda peale ja kogu selle koolisüsteemi peale. Ma tahaks õppida teatud asju väga. Nagu väga, väga ja ma tahaksin nendele täielikult pühenduda ja neid hästi osata (teades mind, siis ma ilmselt oskaks neid hästi), aga siis on seal veel mõned õppeained, mis on minu jaoks puhas müstika. Ma ei saa midagi aru, tekib stress, kõik süüdistavad mind, et ma ei õpi piisavalt ja lõppudelõpuks juhtub see, et mul ei lähe nii hästi mulle meeldivates ainetes. Lisaks sellele saan ma ilmselt mingi aja pärast infarkti (you'll see). Ja täna oli mul kerge närvivapustus sellepärast. Puhas teadmatus. Nagu räägitakse, siis oleks targa inimese valik minna ikka edasi keskkooli, aga minu jaoks tundub see variant olevat liiga 'ühte karpi surumine'. Umbes, et kõik peavad kõigega hakkama saama ja kui sa hakkama ei saa, siis miks kurat sa siia ronisid?! Nii palju kui ma neid õpetajaid tean, siis pole ka nemad alati kõige vastutulelikumad. Kui sa millestki aru ei saa ja lähedki peale tunde konsultatsiooni, siis visatakse sulle kohe ette järeltöö leht ja "Noh, tee ära!" Ja samal ajal ketravad kõik, et minu jaoks probleemsed ained lähevad järjest raskemaks (julgustav eks?) ning praegune tase on tegelikult veel kerge. See tekitab edasise suhtes veel väga hea tunde, sest mul on juba praegu kuradi suured raskused. Idiootne tunne, mida osalt ka inimesed, kellega ma koos elan (khmvanemadkhm) mulle sisendavad. Lõpptulemus on, nagu näha, sitt. Well, just look at me! Ma ausõna tahan mõningaid aineid õppida ja veel väga, aga mu vaimne tervis on juba nii kuradi läbi omadega, et ma kahtlen, kas ma lihtsalt jaksaks ilma hulluks minemata.
Olen raudkindel, et keegi ei viitsi eriti seda jura läbi lugeda. Olen kindel, et teistel inimestel on suuremad mured ja minu vingumine ja rumalus on siin üleliigne. Lihtsalt... las ta jääda nii.
Thank you, come again (kui keegi julgeb enam ofc).
Seitsmenda tunni ajal (jah, ma pidasin täna nii kaua vastu) jutustas kooli juhtkond sama jura nagu märtsiski. No lõpueksamid, kümnendasse klassi astumine ja selline teema. Mingil hetkel läksin ma närvi. Sain vihaseks enda peale ja kogu selle koolisüsteemi peale. Ma tahaks õppida teatud asju väga. Nagu väga, väga ja ma tahaksin nendele täielikult pühenduda ja neid hästi osata (teades mind, siis ma ilmselt oskaks neid hästi), aga siis on seal veel mõned õppeained, mis on minu jaoks puhas müstika. Ma ei saa midagi aru, tekib stress, kõik süüdistavad mind, et ma ei õpi piisavalt ja lõppudelõpuks juhtub see, et mul ei lähe nii hästi mulle meeldivates ainetes. Lisaks sellele saan ma ilmselt mingi aja pärast infarkti (you'll see). Ja täna oli mul kerge närvivapustus sellepärast. Puhas teadmatus. Nagu räägitakse, siis oleks targa inimese valik minna ikka edasi keskkooli, aga minu jaoks tundub see variant olevat liiga 'ühte karpi surumine'. Umbes, et kõik peavad kõigega hakkama saama ja kui sa hakkama ei saa, siis miks kurat sa siia ronisid?! Nii palju kui ma neid õpetajaid tean, siis pole ka nemad alati kõige vastutulelikumad. Kui sa millestki aru ei saa ja lähedki peale tunde konsultatsiooni, siis visatakse sulle kohe ette järeltöö leht ja "Noh, tee ära!" Ja samal ajal ketravad kõik, et minu jaoks probleemsed ained lähevad järjest raskemaks (julgustav eks?) ning praegune tase on tegelikult veel kerge. See tekitab edasise suhtes veel väga hea tunde, sest mul on juba praegu kuradi suured raskused. Idiootne tunne, mida osalt ka inimesed, kellega ma koos elan (khmvanemadkhm) mulle sisendavad. Lõpptulemus on, nagu näha, sitt. Well, just look at me! Ma ausõna tahan mõningaid aineid õppida ja veel väga, aga mu vaimne tervis on juba nii kuradi läbi omadega, et ma kahtlen, kas ma lihtsalt jaksaks ilma hulluks minemata.
Olen raudkindel, et keegi ei viitsi eriti seda jura läbi lugeda. Olen kindel, et teistel inimestel on suuremad mured ja minu vingumine ja rumalus on siin üleliigne. Lihtsalt... las ta jääda nii.
Thank you, come again (kui keegi julgeb enam ofc).
esmaspäev, 14. mai 2012
killukesed Nora sünnipäevast
nv
Laupäeval käisin Nora sünnipäeva istumisel. Väga tore oli. Algus oli kohati selline... awkward, aga see tundub tavaline olevat. Mina leidsin sellele vabanduse, et kõik on lihtsalt nii näljased ja pühendunud söödikud.
Kui sünnipäevalt koju jõudsin, siis kordus kohati eelmine nädalavahetus. Kodus läks kohati veidraks olukord, nii et pakkisin mõned kompsud kokku ja läksin jällegi Triinu juurde. Jällegi oli halenaljakas. Kõigepealt tõmblesime veebika taga ja noh... neid tulemusi võib ju näha ka. Ootasime veel külalisi, aga oldi ilge reetur ja jäeti lihtsalt tulemata, vastamata telefonile jnejne. REETUR! Kuidagi poolkogemata jõudsime lõpuks tagasi poistebändide juurde. Asi võttis uue taseme, kui me poolkogemata neid jäljendama hakkasime. Kui esimene video poole peal oli, siis olime naerust pikali ja kõõksusime vaevu. Ma mõtlesin, et hakkan naerust ropsima. Viisakas neidis, või mis? Lisaks kõigele avastasin, et Backstreet Boys'i "I Want It That Way" on mul peas. I had no idea.
Kuidagi pooleldi märkamatult vajusime magama kella nelja paiku nagu eelmine kord. Mul on hea meel, et läksin.
Täna jõudsin koju vist kell 11 hommikul, nii et suht viisakal ajal ikka. Soovisin emmele kena päeva ja hakkasin tuba koristama, sest kuulsin, et keskid külalised pidid läbi tulema (lõpuks osutusid reeturiteks, sest nad ei tulnudki siia). Tuba on momendil nii korras, et võtab ohkama. Olen täitsa uhke enda pingutuse üle. Well done, me! Kui istusin diivanile, et lugema hakata, jäin magama. Ärkasin kell 9 õhtul. Nägin unes, et tühjendasin ära 2 Coca-Cola pudelit. Kahe liitrist ikka. Ma tundsin maitset unes. On see võimalik? Oli. Peale ärkamist jooksin kohe poodi ja ostsin endale ühe suure Coca-Cola. N O M, N O M!
Hiljem sai veel Chilla toas veits ringi joosta ja nüüd tegelen ma ilmselt veel natuke enese harimisega ja siis kohe tudule ära ka.
Sünnipäevast saab pilte millalgi lähipäevil, sest ma ei jõua neid lihtsalt praegu korda teha.
Thank you, come again.
Kui sünnipäevalt koju jõudsin, siis kordus kohati eelmine nädalavahetus. Kodus läks kohati veidraks olukord, nii et pakkisin mõned kompsud kokku ja läksin jällegi Triinu juurde. Jällegi oli halenaljakas. Kõigepealt tõmblesime veebika taga ja noh... neid tulemusi võib ju näha ka. Ootasime veel külalisi, aga oldi ilge reetur ja jäeti lihtsalt tulemata, vastamata telefonile jnejne. REETUR! Kuidagi poolkogemata jõudsime lõpuks tagasi poistebändide juurde. Asi võttis uue taseme, kui me poolkogemata neid jäljendama hakkasime. Kui esimene video poole peal oli, siis olime naerust pikali ja kõõksusime vaevu. Ma mõtlesin, et hakkan naerust ropsima. Viisakas neidis, või mis? Lisaks kõigele avastasin, et Backstreet Boys'i "I Want It That Way" on mul peas. I had no idea.
Kuidagi pooleldi märkamatult vajusime magama kella nelja paiku nagu eelmine kord. Mul on hea meel, et läksin.
Täna jõudsin koju vist kell 11 hommikul, nii et suht viisakal ajal ikka. Soovisin emmele kena päeva ja hakkasin tuba koristama, sest kuulsin, et keskid külalised pidid läbi tulema (lõpuks osutusid reeturiteks, sest nad ei tulnudki siia). Tuba on momendil nii korras, et võtab ohkama. Olen täitsa uhke enda pingutuse üle. Well done, me! Kui istusin diivanile, et lugema hakata, jäin magama. Ärkasin kell 9 õhtul. Nägin unes, et tühjendasin ära 2 Coca-Cola pudelit. Kahe liitrist ikka. Ma tundsin maitset unes. On see võimalik? Oli. Peale ärkamist jooksin kohe poodi ja ostsin endale ühe suure Coca-Cola. N O M, N O M!
Hiljem sai veel Chilla toas veits ringi joosta ja nüüd tegelen ma ilmselt veel natuke enese harimisega ja siis kohe tudule ära ka.
Sünnipäevast saab pilte millalgi lähipäevil, sest ma ei jõua neid lihtsalt praegu korda teha.
Thank you, come again.
pühapäev, 13. mai 2012
Tellimine:
Postitused (Atom)