it's gonna be may!

 Tänane laat oli suht pettumus. Kellegagi mul seal eriti chillida ei olnud ja kõik on väga kalliks ka muutunud. Endale õnnestus sellegipoolest ühed ilusad kõrvarõngad soetada. Selle ostu üle olen ma küll uhke.
 Hiljem lonkisin koju, üle jäänud raha eest ostetud Monsteri purk näpus. Pidin hakkama matemaatikaga tegelema. Kui nägin koju jõudes, et olen üksi, siis ununes igasugune õppimine täielikult. Muusika nii põhja kui võimalik oli ja voodile vedelema ja kaasa laulma nii kõvasti kui vähegi võimalik oli. Ega see tõesti mu pmts kadunud häälele hästi ei mõjunud. Õnnestuski kaasa laulda ainult kahele loole. Edasi sosistasin. :D Isegi hästi ma arvan.
 Mu arvuti enter ei taha töötada + 3 klahvi on igasuguse funktsioneerimise üldse lõpetanud ja üks klahv nõuab lihtsalt erikohtlemist (ehk siis löö nii kõvasti kui saad). Siit tegime emaga ühise järelduse - uut arvutit on vaja. Vaatab, ootab, kogub raha. Ja siia otsa tahaks vinguda natuke oma telefoni kallal ka, aga las see jääda. Seda asja kannatab veel välja küll.
 Kui aus olla, siis homme ma kooli minna ei taha, aga lähen, sest matemaatikas on järjekordne kontrolltöö ja kes mind paremini teab, oskab öelda kui väga ma tegelikult neid matemaatika kontrolltöid ikka armastan. :):):) Tegelikult üritan ma endale võimalikult vähe hüüumärke tekitada ja neid väheseid, mis mul on, seeläbi kiiremini likvideerida. Seega on mul midagi missiooni laadset.
 Ootan juba neljapäeva, et ühte 'vurrulist' näha saaks. Ja laupäeva ootan ka. Äkki saab siis linna peale rallima ja lõpukleiti otsima minna ja loodetavasti saab selle kuskilt kätte ka. Kui sellega on korras, siis on jälle vähem mõtteainet ja muret ja asja. Tjah.
 Thank you, come again.