Ma ei ole väga varahommikuste äratuste pooldaja, aga kuidagi pidin ma täna koju saama. Niisiis toodi mind enne tööle minekut ilusti õnnelikult koju, kus Bonni mulle tantsis ja laulis (sõna kõige otsesemas mõttes).
Kelgutamisest nii palju, et see oli tore ja kõik jäid ellu. Ei teagi nüüd, kas mu needus on siis murtud või oli see lihtsalt helgem moment ja järgmine kord murran ma siis näiteks mõne luu. Südamest loodan, et nii see pole. Ahjaa, ma sain veel maitsta küüslaugušokolaadi. Jah, selline asi on olemas. Minu arvates vähemalt oli see võrdlemisi jube ja uuesti sellist asja enam suhu pista ei tahaks.
Kogu sündmus oli tegelikult päris armas ja mulle ei meenugi millal ma viimati käisin suurema seltskonnaga niimoodi kelgutamas. Täitsa võimalik, et see võis olla veel siis, kui ma olin nii kümne aastane või siis paar aastat ette või taha.
Kodus üritan ma olla produktiivsem. Korras tuba tekitab heatuju hormooni ja kõik tundub siis ehk lillelisem kui ta tegelikult on. Jään sellele lootma ja hakkan koristama. :)
Küüntega hakkan ka veel täna tegelema. Ei oska päris täpselt öelda, kas ma veel täna sirgeldan oma küüntele need kaunid, kaunid vuntsid, mida mult paluti, aga midagi ma igatahes teen. :)
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar