this life thingy sucks

Well, see arvamus on tungivalt minu poolne. Kui sa kuulud nende inimeste hulka, kelle jaoks pole teised inimesed ja nendega tegemist tegemine mingi probleem, siis lucky you tbh. Ma käisin Robini töökaaslase pool 'grillipeol' (ei ütleks, et tegemist oli suuremat sorti peoga vaid pigem vaikse istumisega grill-lihaga) ja seal olid minu jaoks kõik täiesti võõrad inimesed. Lähenesin avatud suhtumisega, aga kui ma olin juba pool tundi vaikides ühel kohal istunud ei tundunud enam kaasviibijad mind usaldavat ja ka minu eneseusaldus kadus täielikult. See kõlas imelikult, aga nii ta tundus. Ma olin end kuulajana nii mugavalt sisse seadnud, et rääkimine kui selline ei tundunudki enam loomulik. See tundus ebaviisakas. See tundus tobe ja ausaltöeldes tundsin, et mul poleks antud teemadele midagi muud lisada olnudki. Umbes siis meenuski mulle, et ma pole selles oma igatsetud valdkonnas eriti osav. Eriti osav? Pigem pole üldse osav. See on kõik lihtsalt kurb.
 CV koostamine on tore tegevus. Saad istuda ja nutta lahistada, sest sa taipad, et pole eriti milleski nii osav kui õige töökoha saamiseks vaja oleks. Tunned, et oled kõiges alla keskmise and that kind of sucks. Ma ei suutnud oma CV-le pealkirjagi välja mõelda. "Kardan nälga surra! Palun võtke mind tööle ja makske raha, kuigi ma pole osav põhimõtteliselt mitte milleski. Help me!" Kardan, et kirjutan lõpuks sinna midagi väga meeleheitliku ja ebaoriginaalset ning aktsepteerimatut.
 Tekkis selline tore tuju kirjutada. Loodetavasti tekib teil selline tore tuju seda lugeda. Eksamisooritajatel on vist ka ainult üks eksam veel ees. Edu sellega!
 Thank you, come again.