Ma nägin täna nii creepy't unenägu. Ärkasin kuskil kella kuue aeg sellest üles ja ei suutnud tükk aega uuesti magama jääda. Tahtsin tegelikult selle üles kirjutada, aga samas ei viitsinud ka. Teadsin, et enamjaolt jääb see ikkagi minuga.
Tegevus toimus kuskil apteegis. Ma pole päris kindel kas ma läksin sealt midagi ostma või ma töötasin seal, aga ma nägin kuidas üks meessoost apteeker tööle tuli ja hakkas koheselt metsikut ebamugavust tundma. Ta korrutas, et ei tunne end üldse hästi ja siis ühel hetkel läks lihtsalt ta nägu põlema. Ainult nägu. Keegi haaras tulekustuti ja püüdis seda kustutada, kuid seal ruumis see ei õnnestunud. Alles siis kui ta sealt välja lükati, kustusid leegid. Kutsuti kiirabi ja mul paluti sinna jääda, kuna olin üks tunnistajatest. Super fun. Kutt viidi kiirabiga ära ja teda asendama tuli teine meestöötaja. Ka tema ei tundnud end kohale jõudes hästi ning ruumis viibijad vaatasid üksteist murelikult. Õnneks ei läinud tolle härra nägu põlema... aga ta oksendas palju verd. Ta oli nagu purskkaev. Ta lükati ruumist välja ja see lõppes. Jälle kutsuti kiirabi, kutt viidi ära ja kõik olid segaduses. Meid saadeti ruumi koristamise ajaks välja, aga lubati õigepea jälle sisse minna. Selle apteegi toakeseni viis selline suht kitsas valge koridor, kuhu oli torgatud üks kirjutuslaud ja nüüdseks suhteliselt hirmul olev meestöötaja. Ta ütles, et kui kõik olid ära läinud, siis nägi ta möödumas halli läbipaistvat naise kuju. Kui me olime natuke aega ta öeldut seedinud, siis hakkas täpselt meie ette ilmuma nagu lõkkeprahti... ma ei oska seda paremini kirjeldada. Need olid nagu lõkkest tulnud hallid lendlevad tükid ja nendest hakkas mingi kujutis tekkima. See hakkas ilmuma täpselt minu ees, mulle nii lähedal. Mina ja mu kõrval seisnud naine kartsime metsikult, aga meil keelati eemale minna, seega suurest hirmust saime me ainult üksteisel käest kinni hoida ja vaadata mis toimub. Mõne hetke pärast oli ähmaselt näha ühe naise kujutist ja siis hakkas ta veel rääkima. Vabandas, et ta on inimesi ehmatanud ning ütles, et püüab end vähem ilmutada ja vaiksemalt jälgida. Tuli välja, et tegemist oli kunagi seal apteegis surnud noore naisega. Ja siis ärkasin ma üles. See ei seletanud ikkagi mis apteegis viibinud meestöötajatega juhtus. Ma olen nii pettunud. Ainult creepy oli, mingeid vastuseid ei saanudki. Ugh, aju.
Mingi aeg tagasi nägin toredat unenägu ka. Ma jumaldan pesukarusid. Jumaldan. Ma tahan ühega kunagi hängida, aga päris endale ei tahaks võtta. Metsloom ikkagi. No ja siis ma nägin unes, et tulin üks päev koju ja kui piilusin esikust kööki, siis oli emale üks pesukarupoeg jala külge klammerdunud. Mu esmane reaktsioon oli: "Kas sa oled lolliks läinud?" Ema ütles sassy'lt käega rapsates, et ma oleks hästi rahulik ning siis andis mulle tuima näoga pesukaru sülle öeldes: "Mine tee Ruule vanni. Vesi peaks paras olema." Ma vaatasin lolli näoga oma süles olevat pesukaru, kes mu juukseid sikutas ja neid närida püüdis. Ma olin nii segaduses, aga läksin Ruud vannitama. Ema pani talle nimeks Ruu. Tal oli nimi. Kui ta vannis oli, siis ulatas ta mulle järjest šampoonipudeleid ja mängis vannis olevate kummipartidega. Whaaaat. Kui tundus, et ta on piisavalt kaua sulistada saanud, siis mässisin ta rätikusse nagu väikse lapse ja hoidsin natuke aega süles. Ta näris mu sõrmi. Viimasena mäletan seda kuidas ta elutuppa diivanile viisin ja ta hakkas mulle jälle sülle ronima. Ärkasin. See kõik oli nii reaalne. Kõik need olukorrad. Ta näris mind! Ma igatsen Ruud. Helistasin peale ärkamist igaksjuhuks emale ja ütlesin, et ta pesukaru koju ei tooks. No nii igaksjuhuks noh.
Viskan igaksjuhuks siia ka lingi viimasest korrast kui oma unenägudest pajatasin. Enjoy!
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar