imelik produktiivsus

 Mu viimased päevad on möödunud koristades. See pidu algas sellest, et olin nahaarsti juurde mineku pärast ärevil. Pidin veel teisi asju tegema, aga hakkasin vaikselt oma kirjutuslauda ümber organiseerima. Olin sellest ka eelnevalt mõelnud, aga tundus tüütu tegevusena. Õnneks sain seda tehes ilusti oma ärevust sulatada. Laud sai ka korda.
 Nahaarsti tripp oli ka enamvähem. Ärevus polnud kõige hullem. Hullemaks teeb selle võib-olla see, et see asub Rakveres, mis pole minu jaoks kuigi tuttav kant. Arst ise ka tegelikult. Aga järjekorrad on lühemad.
 Reedel kolisin oma suurpuhastuse tuhinaga kööki koristama. Istusin seal hea 9 tundi koos emaga ja organiseerisin asju ümber, et kõik lihtsamini leitav oleks. Südaöösel lõpetasime. Hullult mõnus oli olla. Otsustasime järgmine päev elutoa ette võtta.
 Elutoa koristamise mõte oli kindlasti parem kui reaalsus. Istusin seekord 9 tundi ühe kapi ees tolmurullide keskel aevastades ning sorteerisin ja organiseerisin pabereid, ajakirju, korrastasin riiuleid jne. Ühel kohal istudes. Jalad olid hirmus kanged. Mingil hetkel avastasin, et pole päeva jooksul peaaegu üldse midagi joonud. Koristamise tuhin oli nii peal, et unustasin igasuguse söögi ja joogi täielikult. Olin otsi kokku tõmmates päris tüdinud. Lõpptulemus ei tekitanud ka päris nii head emotsiooni kui eelmisel päeval korda saanud köök. Osa asju jäi veel laiali järgmist päeva ootama. It was still a mess. Oleks kaheksat kätt tahtnud ja võimet igale kätepaarile keskenduda. Oleks tahtnud rohkem jõuda. Niu. Kell 1 öösel lõpetasime.
 Järgnev päev ei saanud kuidagi liikuma. Tahtmine oli, aga kõik nagu seisis isegi kui midagi tehtud sai. Imelik oli. Vähemalt sai koer pestud. Selle üle on hea meel. Kutt lõhnab jälle lilleliselt ja on hullult pehme. Väiksed võidud.
 Naljakas on mõelda kui ükskõik mul mõni aeg tagasi igasugusest korrast oli. Magasin kantud riiete otsas. Pestud riided ei jõudnud ka korralikult kappi. Paberid, juhtmed ja muu pudi-padi oli igalpool. Mul oli nii ükskõik. Ilmselt siis lihtsalt ei suutnud ka koristamisega tegeleda. Naljakas asi see depressioon. Võib-olla on asi natuke vanuses ka. Võib olla. Miski pole samas minu jaoks kohutavalt katki ka kui mõni asi lohakil on. Pole üldse hullu. Ma lihtsalt jälgin rohkem seda piiri, et asi liiga ülekäte ei läheks. Kord aastas asjade põhjalikum sorteerimine kõlab ka mõistlikult.
 Ma ei oska praegu millestki muust ka kirjutada. Mu peas on ainult Pinteresti storage häkid. Hirmus igav teema. I'm sorry. Seekord jääb sedasi. Äkki kirjutan järgneva nädala jooksul midagi jälle unekoomas olles. Mulle hullult meeldis.
 Thank you, come again.