Eile oli Valentinipäev. Mul oli armas päev. Käisin psühholoogil ja pidin seletama oma ebaratsionaalset ärevust. See läks umbes sama hästi kui arvate. Pärast rääkis tädi, et arstid ei tea tegelikult midagi ja ma peaks hoopis oma tšakrad avama ja joogaga tegelema. Ma nüüd ei teagi... Kuigi enda teise dimensiooni mediteerimine kõlab omamoodi ahvatlevalt.
Ostsin Zeusile lõpuks uue jooksuratta. Ma arvan, et talle meeldib. Emale meeldib. Ta ei kuule enam öösel jooksuratta kriginat. Üleüldiselt peaks see hamstritele parem ratas olema. Müüja soovitas mulle jälle poes võredega jooksuratast, aga sinna vahele võivad jalad kinni jääda ja keegi ei tahaks seda horror'it. Olen natuke üllatunud, et neid häid rattaid rohkemates poodides ei müüda. Tegin ägedat google'i möllu, et leida see viimane ratas mis kuskil üleni lambises kohas poes istus. Aga hei, mu karvapall elab ainult 2 aastat ja seni võiks tal ju kõik hästi olla.
Möllasin täna meigiga. Proovisin kätt graafilise laineriga ja sain üllatavalt hästi hakkama. Millalgi ilmuvad pildid instagrammi ka. Homme hakkan neid korrastama. Peaksin tegelikult homme natuke õmblema ka. Jõuan kõik tehtud. Ilmselt jääb aega passimiseks ka. Yay, me!
Mu unegraafik on sealmaal, et muutun varakult hullult uniseks, aga üles ei saa ikka nii vara kui tahaksin. Praegune eesmärk on kell 9 üles saada. Vaikselt jõuan sinna lähemale... ja siis on jälle mingi õhtune/öine üritus kuhu minemas olen. Oh well. Ei ole hullu.
Ma peaksin mingi hetk käima koeraga metsas pildistamas. Pole ammu käinud. Üleüldse on enda korterist välja saamine kohutavalt vaevarikas. Aga hei, positiivne on see, et ma saan hommikuti üldse voodist välja! Väiksed võidud! Baby steps.
Thank you, come again?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar