Mul on olnud natuke keeruline midagi kirjutada. Tunnen kohati, et liiga palju asju on korraga toimumas ja kardan läbikukkumist. Stress ja paanika hakkasid närima. Tegelikult tean, et ma saan nende asjadega hakkama ja isegi kui päris kõike tehtud ei jõua, siis pole veel miski täiesti kadunud. Lihtsalt ma ise olen närvipundar.
Mul on olnud meeletult inspiratsiooni meigi tegemiseks. Valentini päev on praegu metsikult inspireerinud. Lihtsalt need värvid. Roosa ja punane on ilus kooslus. Mu peas kiheles mitu päeva mõte punastest ripsmetest ja ilusast heleroosast läikega silmalaust. Teadsin, et vedelat huulepulka saaks iseenesest kasutada ripsmetuššina. Proovisin. See oli kaos. Mul olid juba eos kahtlused selles osas kas Colourpop'i Ultra Satin Lip selleks sobib ja see proovimine kinnitas, et ei. Kõik läks veel hullemaks kui läike ka silmale sain. Kõik määris ja oli kohutav. Püüdsin sellega töötada ja sain paar plaanivälist look'i. Peale seda läks mu silm paiste. Usun, et see oli kogu selle kupatuse maha hõõrumisest, aga ilmselt ei aidanud ka see, et panin silma juurde huulepulka, mida olin juba huultel kasutanud. Läikest see olla ei saanud, sest see on mul spetsiaalselt selle jaoks ostetud ning see on puudutanud ainult mu käeselga. Vahet pole. Silm oli 2 päeva paistes, nüüd sai korda. Ärge huultel kasutatud huulepulka silma pange ja siis seda seal hõõruge.
Ma olen natuke segaduses seoses sellega mida ma teha tahan. Ma naudin praegu väga meigi tegemist, aga samas on ka armsad õmblemine ja joonistamine. Tunnen mingit rõvedat survet olla kõigis nendes asjades ülihea. Ma ei tea kust see tuleb. Iseenesest keegi nagu ei seisa mul seljataga relva kuklas hoides. Mingi enda loll mõtlemine jälle. Võib-olla peab mulle keegi lihtsalt vahepeal ütlema, et ma olen tegelikult päris tubli. Ma vist kardan, et ei ole.
Kirjutamisega on vaikne olnud. Olen praegu kunstiajalugu uurinud ja selle kohta vaikselt märkmeid teinud, aga sellest kuidas end näiteks tunnen, kirjutanud pole. Ma tean, et peaksin. See teeks mul olemise paremaks. Ma mõistaksin end paremini. Peaksin hakkama seda oma ajakavasse lisama ka siis kui blogi päev pole. Pean mingi harjumuse jälle tekitama. Nõme.
Ma ei tea kas ma olen sellest siin rääkinud (ma arvan, et olen), aga ma tahtsin omale pikemat natuke oversized mantlit. Olin aegajalt ikka Vintage Humanas neid vaatamas käinud ja mõnda proovinud, aga need nägid kuidagi tobedad välja. Arva mis, leidsin lõpuks ühe. Arva mis, see maksis 1.50. See on nii fancy mantel ja kui ema nägi mis materjalist see on, siis keelas mul ära selles istumise ja lumesajus käimise. Suurepärane! Nüüd on mul üks ilus mantel, aga mul pole õrna aimugi kuhu sellega minna võin ja millal. Lisaks sellele peaksin seda siit-sealt natuke kitsamaks tegema, sest see mahutab praeguse seisuga minu ja mu 2 sõpra (mis on iseenesest armas ja väga soe meie talves). Ema unistas, et leiaksin ikkagi omale ühe taolise mantli veel, aga et sellel veel kapuuts oleks ja et see ei vajaks nii suursugust kitsamaks tegemist. Guess what. Käisin nüüd jälle Vintage Humanas, oli -50% päev ja ma leidsin täpselt sellise mantli. Vedas. Ma olen väga rahul. Sellega lubab ema isegi istuda ja lumes käia.
Ma vist praegu lõpetan. Tahan homme varakult ärgata ja asjalik olla. Ma olen tegelikult päris tubli.
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar