 |
| kiisu tööjuures |
Kui kiisu oli tööle läinud, siis jäin nagu alati uuesti magama. Magasin tavalisest kauem. Kuskil kell 1 oli selline 'wtf, mida ma veel voodis teen?' hetk. Ajasin end välja ja müttasin alla sööma. Veidi hiljem pakkisin oma asjad ka kokku. Kuidagi imelik oli pakkida. Kohati kurb. Sahtel tühjenes ja asjade kogus mu kotis suurenes. Kõik mu laadijad, mis kuskil veel vedelesid, viskasin kotti. Varsti olidki mu ees ainult kaks suurt kotti täis minu kola. Toas polnud enam ühtegi minu asja.
Läksin veel kiisule viimast korda (ilmselt viimast korda*) sel suvel tööjuurde külla. Kõik oli täiesti tavaline, ainult minul oli selline kohatine kurbus peal (all, ümber, sees, kohal... vahet pole). Lõpuks kujunes asi üldse nii, et ma pidin oodatust varem ära minema. Sain kiisu emaga. Ta läks taarat ära viima, nii et läksin talle appi ka. Eriti lõbus oli taaraautomaadi juures passida, kui töötajad seda kuidagi käima ei saanud. Fun, fun, fun.
Koduuksest sisse astuda oli võõras. Isa vaatas mind sellise pilguga nagu ma oleks lihtsalt korraks õues käinud, mitte 2 nädalat ära olnud. Ema tegi kooki lausa.
Ma pean hakkama nüüd vist naabrinaise koeraga jalutamas käima, mis on mulle enamgi veel kui okei. Ausalt! Sest ma olen juba viiendast eluaastast koera tahtnud ja nõudnud ja... jah. Ma olen ennegi vanainimeste koertega jalutamas käinud. Pole pelmeeni! Naabrinaise jaoks on see koer liiga suur, tugev ja noor. Oli ta nii pikali tõmmanud, et puusaluu läks. Enam ta selle kutsuga võimeline jalutama pole, nii et kutsu otsib hetkel uut kodu. Väga armas noor koer on kusjuures. Ei saa salata, et tahaksin teda salamisi endale. Hommikul on äratus kell pool 9, et ma saaks kutsuga jalutama minna.
Kohe, kohe lähen tudule ära. Ootan, et küüned ära kuivaksid. Issi sünnipäev on ka homme. Kommikarbi saab. Talle meeldivad igasugu šokolaadikommid, nii et mingit hullu nuputamist selle kingiga polnud. Õnneks.
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar