õli tulle valamas

 Mulle anti juhend kuidas oma tunnete analüüsimisega tegeleda nii, et ma end sügavamasse depressiooni ei keerutaks. Mul on kaunis raske sellest juhendist kinni pidada. Paratamatult mõtlen ma sellele, et asi saab hullemaks minna ja selle hullemaks minemiseks on ilmselt ka põhjust. Maailm paistab sitase paigana, täis omakasupüüdlike pealiskaudseid inimesi. Võib-olla vaatan ma sellele lausele tagasi ja leian, et see oli liiga karmilt öeldud, aga hetkel näen ma seda nii. Kell on 0.09 ja ma tunnen end viletsalt.
 Mul on keskendumisraskused. Ma ei suuda raamatuid lugeda ilma, et mu mõtted mingil hetkel mujale ei uitaks. Kui psühholoog andis mulle nõu kuidas sellega tegeleda, mõtlesin ma oma koerast ja sellest kuidas ta ükskord kräunus. Ma naeratasin. Mulle meeldis, et preili end ilma küsimatagi kordas. Kohati kõlas see nõuanne nagu "No lihtsalt keskendu.", aga samas sain ka häid nippe. Vist. Ma pole tahtnud end ärritada, püüdes teha midagi, millega ma võib-olla hakkama ei saa. Tundub, et see nimekiri on ajapikku ainult pikemaks veninud ja mul pole tuju seda veel rohkem venitada. Ikka need jutud, et ma ei leia normaalset tööd, ei õpi nagu minuvanused peaksid ja kui õppisin, siis polnud hinded minu jaoks piisavalt head, ma ei tegele piisavalt paljude asjadega, ma ei suhtle piisavalt palju inimestega, ma ei käi väljas nii palju kui peaksin või käin liiga hilja väljas, ma ei oska nii hästi süüa teha nagu teised tüdrukud, ma olen liiga hukkamõistev, ma olen liiga vaikne, ma rikkusin jälle kellegi tuju ära, ma pole piisavalt hea. "Kõike ei peagi oskama." Seda öeldi koolis ka. Koolis oli see kõige suurem vale üldse. Sa pidid kõiki aineid oskama ja kui sa milleski kehv olid, tembeldati sind rumalaks. Kirjuta palju häid kirjandeid tahes, sa oled keemiaõpetaja silmis ikka idioot, kui tema tunnis taibukusega ei sära. "Sa ei peagi kõike oskama." Jajah. Ma tahtsin tegelikult kirjutada postituse põhjustest, miks ma leian, et koolisüsteem on minu jaoks ebameeldiv, aga ma ei taha anda mõnele noorele inimesele mõtteid koolist puudumiseks "lihtsalt sest see tšikk ütles nii ja ma ei taha enam minna". Paljud saavad kooliga läbi ja seal hakkama ning mul on nende üle hea meel ja ma ainult toetan nende valikuid, kui nad nendes ise kindlad on. Minu valikud on ilmselt teised. Vähemalt praegu. Te ei kujuta ette kui palju negatiivset tagasisidet ma selle eest saan. Oeh. Neil ei olnud vist koolis piisavalt meeldiv kogemus ja soovivad nüüd neid "kogemusi" ka teiste "arengule" kaasaaitamiseks. Mõistan. Ei ole midagi.
 Vabandust, et siin pidevalt oma depressiivse poolega kiirgan. Ma ei taha kelleski mingit kahjutunnet või kurvastust äratada. Ma tahaks tegelikult teid naerma panna... või kasvõi muigama. Ma lihtsalt ei suuda keskenduda ja olen kohati tüdinud peaaegu kõigest. Vähemalt praegu. Selle lühikese postituse kirjutamine võttis mul üle poole tunni ja see näeb välja nagu 5 minutit. Teeme järeldusi.
 Thank you, come again.