ma olen loomade magnet

 Vabandan kõigepealt piltide kvaliteedi pärast. Telefoni hoian rohkem käepärast kui kaamerat ja seega on ka telefoniga tehtud pilte hulganisti rohkem.
 Ma olen üks nendest inimestest, kes kellegi juurde minnes leiab enda ümbert hetkega lemmikloomadest semud. Mind jumaldavad nii kassid kui koerad. Kuigi ma olen kasside vastu allergiline, istus mul viimati Liisa juures veinitamas olles kass enamuse ajast süles. Aevastasin korralikult, aga sain hakkama. Kiisu nurrus. Võib-olla talle meeldis mind piinata, võib-olla talle meeldis lihtsalt mu süles olla. Who knows. Ma ei pane pahaks. Ise ma kasse ja koeri sülle kiskuma ei lähe, aga kui nad ise tulevad, siis ma suren sisimas natuke suurest õnnest.
 Kui ema töö juures veel rohkem koeri oli, siis istusid need mul alati ümber. Vaatasime koos telekat või kui ma päevitasin, siis hängiti koos minuga päikse käes. Kolm koera oli alati maja valvates ümber. Nüüd tööl käies tullakse ka minu juurde hängima kui ülemus kuskile kadunud on. Rohkem tuleb sülle ronima noorem koer Elmo, kelle kasvamist olen vaikselt pildistanud ka (viimased pildid on siin). Kui viimati maja valvamas käisin, siis tuli see kutt minuga isegi vetsu kaasa... või vähemalt kontrollis ta enne vetsu üle kui ma sinna läksin. Vanem koer, kellega ma koos olen kasvanud, ei jää ka sugugi maha, kuigi nüüd tööl käies näen teda vähem, siis vahel üllatab ta mind ikka ja tuleb minu juurde pikutama kui tööd teen.
 Mu enda koer Bonni on pidevalt minu juures, aga see vist pole nii üllatav. Kui mina lähen teise tuppa, siis tuleb tema ka ja kui ma olen kuidagi tujust ära või tunnen korraga liiga palju tundeid, siis toetab ta pea mu jala peale ja vaatab mulle saba liputades otsa. Praegu magab ka kutt mu jalgade peal. Üldse on ta jõhker kaisutaja. Ronib teki alla ja hakkab siis mõnuga norskama ning kui ma peaksin kõrvalt ära kaduma, siis tuleb mind kiiremas korras otsima. Armsa kuti leidsin.
 Mul pole küll sellest pilte, aga ühe mu tuttava küülik jumaldas mind. Siblis koguaeg mu jalgade juures ringi. Armas tegelane oli.
 Kui ma oma naabrite kassi käisin söötmas, siis ei saanud ma sealt tükk aega ära minna, sest kiisu ronis mulle sülle nurruma. Jällegi aevastasin korralikult, sest allergiad, aga ega mul kahju pisikest silitada ei olnud. Hängisime seal mõnda-aega.
 Sellest kõigest järeldan ma seda, et ma olen vist Disney printsess.
 Thank you, come again.