Miks mulle putukad meeldivad (sarcasm edition)

Hirmus satikate igatsus tuli peale kui nägin täna tööle minnes väliskoridoris korteriukse kõrval üht jurakat ämblikku. Tekkis tuju nende suurepäraste olendite peale veidi pikemalt mõelda ning tuua välja nende tõeliselt head küljed.

• Kõik need kaunid silmad. - Mitte keegi ei pööra sulle tähelepanu nii nagu nemad. Kui ämblikud sind vaatavad, siis... siis saad sa aru ja sa tunned endal neid silmi. Nad jälgivad iga su liigutust ning armastavad silmsidet. Kui silmside mingi hetk katkeb, siis järgmisel hetkel neid enam samas kohas pole. #salapära
• Ämblikute vahva kõnnak. - Nii salapärane ja selles on näha teatud kadestamisväärset meelekindlust. Kui nad su poole juba tulevad, siis ei muuda nad suunda ükskõik kui palju sa paaniliselt karjud ja neid rünnata plaanid. See kindlameelne kõnd võib muutuda hetkega väga kiireks. No vahi kus vudivad raisad oma kaheksa jalaga! Ilus!
• Läheduse otsimine. - Mulle meeldib lähedus ja mulle meeldib kellegagi kaisutada ja koos hängida. Kõik putukad tajuvad biiti ja tahavad ka. Päevitamas käies ronib alati keegi külje alla. Natuke ehmun, natuke nutan, aga pole hullu! Õhus on armastust! Sumisevad su ümber ja maanduvad siis kuhugi jala peale ning keelduvad lahkumast. Hoolivad noh. 
• Nende kaunis lauluviis. - Seda on alati ilus kuulata kuidas sääsed sind oma lauluga uinutada püüavad. Vahepeal lendavad lähemale, et näha kas oled juba unne suikunud. Armas, hoolitsev.
• Ühiseined. - Neile meeldib sinuga koos einestada. Vaatavad sulle samal ajal silma kui oma käsi/jalgu kokku hõõruvad ning valmistuvad su aitamiseks. Neis on ka see kadestamisväärne järjepidevus. Lugematuid kordi on herilased mind taga ajanud kui ma oma suhkruvatiga eest ära jooksen. Järjepidevus!!!

  Ma ei jõua suve ära oodata...

  Mul oli nii cool Valentin. Pidin mainima. Okei cool.

 Thank you, come again.