Tead mis, ma tunnen end paremini kui mõned nädalad tagasi. Ma ei ole enam nii lampi vesistama hakanud. See on hea, onju? Ma tunnen omas kodus end vähem ärevamana ka. Rahunesin jupp aega, aga nüüd on nagu okei olla. See ei tähenda, et ma nüüd enam välja kolimisele ei mõtle. Lihtsalt pidev poolpaaniline seisund on rahunenud. I still gotta move out.
Produktiivsus on kõvasti alla läinud ma tunnen. Võib-olla kardan ma lihtsalt selle suurpuhastuse asjaga jätkata. Kardan, kuna me oleme väga kirglikud asjade alles hoidjad ja isegi küsimus "kas selle võib ära visata?" on kõva kisa tõstataja. Olen vist ikkagi praegu veel nii õrn lilleke, et ei talu mitte mingit minu peale karjumist. Lihtsalt hakkan nutma. Praeguseks olen vast paanikahoogudest juba natuke kaugemale liikunud. Vast nii koost ei laguneks enam. Väga julge asjade tegija pole ma selle hirmu pärast ikkagi. Pelgan suurpuhastuse jätkamist, aga ühel hetkel tuleb see ikkagi ära lõpetada. Kahju, et ma paistan olevat ainus kellele see nii väga korda läheb. Raske on nii üksinda.
Ma olen kirjutanud tublilt. Joonistamise asjas olen laisaks läinud. Ei võta endale enam nii palju seda aega, et midagi teha. Teen mingi kiire kujukese enne magama minekut ja siis quit'in. Sunnin end nüüd paar korda nädalas vähemalt seda ekstra aega võtma, et mingi töö reaalselt valmis teha ja mitte ainult sirgeldada. Vajab rohkem sundimist kui kirjutamine. Samas kirjutada on mul ikkagi lihtsam kuskil kodunt eemal. Kodus on ilmselt raskem jällegi seda kirjutamise aega võtta. Mõtlesin vahepeal panna mingi kindla ajavahemiku paika, mil ma siis kas kirjutan või joonistan/maalin. Peaks selle ära tegema. Prooviks kuidas on.
Ma olen käinud Bonniga peaaegu iga õhtu jooksmas/kõndimas. Teeme päris korraliku ringi. Tore on. Bonni on õppinud mul paremini kõrval käima. Ma ise tunnen, et mind on kellelegi rohkem vaja. Paaril õhtul nägime rebasekutsikaid otse meie ees. Kõndisime mängivate rebasekutsikate vahelt läbi ja jäime neid natuke kaugemalt vaatama. Mul on nii hea meel, et Bonni nii rahulik suudab olla sellistes olukordades. Eks ta muidugi oli uudishimulik, aga isegi siis kui üks kutsikas meie poole hakkas tulema, istus ta ilusti minu kõrval ja ei sööstnud läheneja poole. Ei haukunud ega lõrisenud ka. Ma olin nii uhke. Hea 15 minutit istusime nii ja vaatasime neid totusid. Nii tore oli. Järgmine õhtu nägime ainult ühte rebast. Siis nii kauaks vaatama ei jäänud. Ma pilti ka ei teinud. Ei tahtnud ka. Toredam oli lihtsalt istuda, vaadata ja oma koera silitada.
Vist üleeile jooksis meie eest läbi rebane. Bonni ei näinud, aga kui jõudsime selle kohani, kust rebane jooksis, hakkas kutt jälge ajama. Meil olid seiklused. Mu koer on hoopis teine loom, kui jälje ninna saab. Rohkem nagu gasell või mõni kits, kui koer. Väga veider muutus, aga ma ei pane neid koomilisi hüppeid pahaks. You do you, dude.
Selles uute filmide vaatamise asjas olen nüüd üllatavalt tubliks muutunud. Sarjadega nii julge veel pole. Sarjadega olen paras pissu ikkagi. Asi pole isegi selles, et miski pole mind kuidagi eriliselt kõnetanud. Ma ei saa enam täpselt arugi mis värk on. Mul on hullemaid probleeme ka praegu nii, et ei hakka sellele kuidagi eriliselt keskenduma. It's fine.
Panin end ühel öösel karjäärinõustamisele kirja. Kuidagi väga äkki tuli mõte. Oletasin, et kui seda kohe siis ei tee, siis unustan. Järgmine hommik helistati mulle ja aeg sai kokku lepitud. Vaatab siis mis mulle kolmapäeval räägitakse. Natuke olen põnevil. Natuke aiman mis mulle öeldakse. Tegin täna selle testi, mille enne minekut ära peab tegema. Nüüd olen vähem põnevil kui ennem, aga loodan parimat. Mis siin ikka hullemaks minna saab?
Blogiauhindade hääletus on lõppenud! Ma olen nii rõõmus, et ma enam seda linki jagama ei pea. Appi kui veider see minu jaoks oli. Iseenesest ei pidanud ma seda linki iga postituse lõpus jagama, aga kaklesin oma imeliku ebamugavustundega. Kaklen edasi oma ärevusega ja lähen auhindade jagamise üritusele ka kohale. Teil pole õrna aimugi kui väga ma seda nüüd äkki kardan. Algul oli okei ja tundus tehtav, nüüd ma olen närvis ega tea mida selga panna. Õnneks ei pea üksi minema. Kõik saab ilmselt okei olema. Äkki on mul isegi lõbus. Kuulan julgestuseks enne minekut 2 tundi ABBA't. It's fine.
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar