Kutid, ma ostsin hamstri.
Oli tavaline päev. Sõitsin linna, mõtlesin, et kirjutan kuskil raamatupoes. Ostsin dekoratiivpadjapüüre elutuppa ja sõin rämpstoitu. Mõtlesin, et valmistun vaikselt hamstri võtmiseks. Pidin uue veepudeli ostma ja mõtlesin, et võtan talle mingi puust majakese ka. Vaikne valmistumine. Algul läkski nii, aga kui ma istusin ja mõtlesin sellele kui lühike elu on... ja veel kui lühike hamstri elu on. Otsustasin umbes sel hetkel, et lähen täna hamstriga koju. Because fuck it. Why not.
Teel Kristiine Keskuse poole helistasin veel emale ja organiseerisin omale auto järgi, et ma pisikesega tund aega kuskil bussis loksuma ei peaks. Joppas ja tädi oli paari tunni pärast vabanemas.
Läksin siis hamstreid vaatama. Neid oli üllatavalt vähe. Saadaval olid ainult kuldhamstrid ja mul pole varem neid olnud. Kunagi oli mul 2 kääbushamstrit, kes kaklesid hullult. Mind ei ehmatanud see, et tegemist oli kuldhamstritega, vaid see, et nad ukerdasid silmad kinni puuris ringi. Nad tundusid päris pisikesed ka. Kuidagi veider oli. Tädi tulekuni oli aega, nii et läksin raamatupoodi kirjutama. Kirjutasin ja muretsesin. Oli ikka hullult selline tunne, et peaks mõnda teise lemmikloomapoodi trippima. Käisin veel korra kuldhamstreid vaatamas ja läksin siis sisetunnet järgides edasi.
Ma teadsin, et Lasnamäe Centrumis on suur lemmikloomapood, kus jänesed ja merisead lihtsalt ringi lasevad. Tundus parim koht, kust otsida. Sinna jõudes nägin esimese asjana üldse rotte. Kui end sealt nostalgiaaugust välja tõmbasin, hakkasin vaatama hamstrite poole. Kahte liiki oli. Ühed, kellest polnud ma varem kuulnudki ja siis kääbushamstrid. Mõlemad tundusid sama suured olevat, aga see teine liik oli justkui suurem põgeneja (vähemalt nii palju ma sellest lühikirjeldusest aru sain). Ei julenud riskida. Kohe kui kääbushamstrite poole vaatasin, nägin puuri nurgas kõige armsamat valget palli üldse. Meil oli mingi hetkeline silmside ja ma teadsin enamvähem kohe ära, et see on minu hamster. Jah, see oli täpselt nii dramaatiline.
Kuna tädi tulekuni oli veel kõvasti aega, siis jalutasin mööda poode ringi ja tegin emale aegajalt kõnesid sisuga "I've found THE ONE" ja "äkki ostan selle pleedi ka siis juba ära". Kõik oli väga dramaatiline. Aeg tundus ka hullult venivat. Püüdsin jälle kirjutada, aga mingid 14-aastased vene ossid hakkasid end mulle külje alla nihverdama ja üritasid muskleid näidata vist. Kohe kui neile silma vaatasin, jooksid ära. Naljakas oli. Ühte fluffy't koera nägin ka Jyskis. Lihtsalt istus seal vahekäigus. Sain katsuda. Pehme oli.
Lõpuks oli aeg nii kaugel, et sain hamstrile järgi minna. Müüja oli väga üllatunud, et mul olid kõik asjad peale söögi juba pisikese jaoks olemas. Võtsin veel moe pärast mingit pesa tegemise materjali. Hamstri puurist välja õngitsemine oli väga dramaatiline. Kutt magas ja oli väga pahane teda taga ajava karbi peale. Kui ta lõpuks karpi saadigi, siis asus ta end kohe välja närima. Kui ma olin maksnud ja poest väljas oodates asju pakkisin, sain aru, et see karp ei ela 45 minutit kestvat autosõitu elusees üle. Õhuaugud läksid järjest suuremaks ja tüüp hakkas sealt juba oma pead läbi pistma. Trippisin jälle sinna poodi ja valisin mingi kõige odavama plastikust transpordikarbikese. Müüja pani sinna allapanu ja kutt ei saanud rohkem hävitada.
Koju jõudes jäid Bonni silmad kohe minu käes olevale karbile. Bonni armus. Ta vaatas hamstrit nina vastu plastikust nõud ja liputas saba. Mu väike süda sulas. Lõpuks hakkas ta käituma nagu clingy boyfriend ja siis polnud enam armas. Ta nuttis kui hamster läks oma majakesse ja ta teda läbi puurivõre enam ei näinud. See on väike hamster, there is no crying, Bonni! Seda nutmist läks liiga paljuks. Pidin liigutama puuri ja Bonnil on praegu keeld tuppa tulla. Pean mingi parema lahenduse välja mõtlema. Bonni paanika pärast oli mu orav ka endast väljas. Tekkis täitsa loomaaia tunne. Natuke overwhelming tundus. See on alles esimene päev. Ma usun, et läheb paremaks.
Ma pole oma pisikesele poisile veel nime pannud. Mulle meeldib kuidas Zeus kõlab, aga ma ei tea kui Zeus see väike kutt on. Eks paistab. Praegu on ta väga armsa loomuga ja armastab mu käte peal siblida. Olin täiesti unustanud kui pisikesed ja kerged hamstrid on. Mu orav tundub ta kõrval hiiglaslik.
Pean veel mainima kui fucking imelik oli osta elusolend. 5.50. Ainult. Puuridele oli veel pandud suur -10% silt ka. Kuidagi sürr tundus. Ma ostsin omale väikse sõbra, kes aeti keset oma uinakut üles, eraldati oma pesakonnast ja nüüd ta on siin. Ta ei paista kurtvat, aga mul on imelik. Ma ostsin omale sõbra ja veel soodusega. Nii veider.
Okei, kell on 2 ja ma olen nii väsinud. Hamstri update'ideks võib mu instagrammi ja twitterit piiluda. Lingid ja viited on kuskil siin paremal pool ribal.
Mul on nüüd hamster.
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar