Ma olen jälle hakanud väga elavaid unenägusid nägema. Vahepeal kaob see kuidagi ära, aga nüüd on jälle tagasi. Ma olen päris rõõmus.
Nägin mõni aeg tagasi unes, et mu ema oli teadlane. Ta töötas samas kohas, kus praegu, aga ülemisel korrusel ja tikkimismasinate asemel olid nüüd katseklaasid ja klaasustega kapid. Ema oli just mingi läbimurde teinud ja oskas ühe süstiga looma hübriidiks muuta. Selleks, et loomaga kõik muutused toimuksid, kulus üks ööpäev. Maja peal jooksid ringi juba mitmed kass-koerad ja puurides olid mõned pisemad roti hübriidid.
Mingid tüübid olid sellest kuulnud ja tulid emalt uurima kuidas see käib ja kas ta saaks neile suure raha eest ka ühe võimsa hübriidi teha. Ema keeldus. Ütles mulle hiljem, et see hübriid, mida need mehed küsisid, oleks kõigile liiga ohtlik ja teda oleks võimatu kinni hoida. Lisaks sellele koosnes nende soovitud hübriid rohkem kui kahest loomast ning nad tahtsid soovitud tulemust saada kiiremini kui soovitatud 24 tundi. Ema seletas, et see 1 ööpäev on selleks vajalik, et süsti saanud loom võimalikult vähe valu tunneks. Olevat parem variant isegi see süst mitme päeva peale jagada, aga alla 24 tunni valmiv hübriid tähendaks looma jaoks metsikut valu. Ema keeldus seda tegemast, lahkus ning läks oma kass-koeri kontrollima. Võõraste mustades ülikondades meeste poole vaadates nägin, kuidas üks neist omale ema laualt pabereid põue pani.
Mõne aja möödudes nägin aknast, et ärimeeste auto on ikka veel maja ees. Läksin laborisse, et ka ema teavitada, kuid ei leidnud teda sealt. Jõudsin rõdule ning nägin kuidas samad ärimehed garaažist välja tagurdasid, võidurõõmsad näod peas. Mind nähes hõikasid nad mulle, et said, mis tahtsid. Garaažist, mis asus otse minu all, kostus nutune möire, mis muutus järjest valjemaks ja vihasemaks, kuni välja ilmus hiiglaslik gorilla ja lõvi hübriid, kellel olid verised tiivad. Taganesin ukse poole ja hakkasin jooksma kohe, kui meie pilgud kohtusid. Kuulsin läbi ruumide joostes enda taga kolinat ja seinte purunemist. Plaan oli end metalluste ja seintega katlaruumi peita. Teel keldrisse leidsin õnneks ka ema. Lukustasime end katlaruumi ja kõik tundus vaikne, aga meil polnud õrna aimugi kui kauaks ning kuidas sealt pääseda. Ema püüdis käte värisedes mõelda vastuvaktsiinile ja ma olin nii hullus paanikas, et ärkasin üles. The end. Fin.
Paar õhtut tagasi nägin unes, et olin omale 2 väikest valget hiirt saanud. Neil oli oma klaasseintega puur, mida ma parasjagu korda sättisin, samal ajal neil selles ringi joosta lastes.
Korraga oli mul tunne, et ma pole korteris üksi. Ma teadsin, et vanemaid ja koera pole, seega see tunne tekitas minus meeletut hirmu. Mu toa uks oli pilukil. Kuna ma tundsin end küllaltki ohustatult, siis hiilisin oma toa ukse juurde ja sulgesin selle kiirelt ning keerasin lukku. Kohe kui seda tegin, kuulsin kuidas keegi korterist välja jooksis. Kogusin tükk aega julgust, et oma toast välja minna ja välisuks sulgeda. Kohe kui seda teinud olin, naasin oma hiirte juurde.
Mõne aja möödudes kuulsin jälle samme korteris. Esimene reaktsioon oli hirm. Mu toa uks oli seekord kinni. Kuulsin samme kohe selle tagant elutoa akna poole liikumas. Kuidagi sai mu hirmust viha. Tundsin metsikut viha minu koju tunginud võõra suunas. Lõin oma toa ukse pärani lahti ja nägin akna all ehmunud blondi naisterahvast. Ta oli küllaltki pikk, kandis tumedaid pükse ja nahktagi. Tal olid õlgadeni kohevad juuksed, mis olid madalasse hobusesabasse seotud. Ta tundus olevat kuskil 30 või 40 aastat vana. Käratasin talle, et ta kohe lahkuks või ma kutsun politsei. Ta pobises midagi omaette minu jaoks võõras keeles (arvan, et vabandas) ja lahkus pooleldi joostes. Ma värisesin peale seda. Ma ei saanud aru mis toimub ja miks võõrad inimesed lihtsalt meie korterisse sisse sajavad. Hirm võttis jälle võimust. Sulgesin välisukse ja läksin tagasi oma tuppa hiirtega tegelema. Seekord jätsin oma toa ukse pärani lahti.
Ühel hetkel kuulsin jälle korteris samme. Kuulsin, et need tulid vannitoa ja esiku juurest. Oma toast ma sinna ei näinud. Selleks hetkeks enam sellist viha nagu eelmine kord, ma enam ei tundnud. Nüüd ma kartsin ja tahtsin meeleheitlikult, et see läbi saaks. Marssisin esikusse ja leidsin isa toa ust avamast sama naise, kelle olin viimane kord korterist välja ajanud. Karjusin jälle vihasena, et ta välja läheks. Seekord üritas ta mulle võõras keeles midagi vastu vaielda, aga kohe kui politseid mainisin, pani ta jooksu. Sulgesin välisukse ja värisesin.
Mõne aja pärast tuli ema koju. Nagu ikka läks ta esimese asjana vannitoa akent avama. Läksin talle järgi ja hakkasin nuttes rääkima, et korterisse murti täna 3 korda sisse. Ema vastas ükskõikselt: "No?" Seletasin hüsteeriliselt, et olin üksinda ja ei tunne end turvaliselt. Emal oli nii ükskõik. Ta ei saanud aru miks ma nii endast väljas olin. The end. Fin. Ärkasin.
Kui keegi tahab/oskab mulle öelda, mida need unenäod tähendada võiks, siis ootan huviga. Miks mitte?
Ma veel mõtlen kuidas ma unenägudest kirjutades teksti paigutama hakkan, aga praegu jätan nii. Prooviks. Vaatame millise õudse lahenduse ma järgmine kord leian.
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar