Don't let this universe regret you.

(Üle)Eile õhtul jäin kuskil kaheteist aeg magama, mind aeti üles kuskil kella kahe aeg ja peale seda telefonikõne otsustasin, et oleks hea idee mingit filmi vaadata. Saades sellega ühele poole oli kell juba 4 ja ma jõudsin lõpuks n.ö. ametlikult magama. Kena.
 Hommikul ärkasin natuke peale kahte. Ilusaid unenägusid nägin. Vist.
 Kirjutasin päeval pikalt. Sai nagu seda vaimset laadungit kergendatud, aga samas on veel nii palju paska sees. Igasugune soov mingitki pidi funktsioneerida peaegu, et puudub. Nii ma siis lihtsalt... olen. Ma ei tahagi praegu muud teha, aga samas pole sellel kõigel ju siis väga mõtet ka või mis? Katsun kuidagi seda olukorda nautida. Teen nägu, et see on võimalik. Olen paljusid inimesi sellega ära petnud. Ehk läheb ka edaspidi läbi. Mingi hetkeni ilmselt läheb.
 Ja sina. Sind ma veel löön.
 Thank you, come again.