Ma olen tänasest päevast vaimustuses. Koolis tunde kui selliseid ei olnudki. Sättisime lihtsalt lõpukellaks asju valmis. Jube tore oli. Tõstsime toole, tegime lillekimpe ja sättisime igast küpsiseid ja asju taldrikutele. Tore siuke. 2 töövihikut sain kah ära anda + portsu õpikuid.
Lõpukell iseenesest oli minu arust suht mõttetu. Samas selline mõnus ja sõbralik(?). Raske kirjeldada. Seal sain asju näha, naerda ja tunde polnud. Ma kõlan nagu kohutav inimene... Agajah, mulle meeldis see osaline passimine. Lihtne. Ja minuarust oli paralleelklassi näidend ka päris vinge ja tantsude poppurriiii oli ka awesome.
Peale lõpukella kappasin koju ära. Sain vaevalt 5 minutit kodus olla kui Robin sisse sadas. Ninnunännununnu värk ja kuskil kella kuue paiku läks ta ära, jättes pool oma varandust siia. Nii tavaline kuidagi.
Kuna mul hakkas kiirelt nii erakordselt igav, siis kutsusin ma Jannu siia. Jõhkralt palju oli rääkida jälle. Täiesti ulmekas. Jannu sai kuskil kell 23 somethingsomething siit minema. Guess what, me tegime jälle cinnamon challeng'it. What the hell is wrong with us?!?!?! Mina jälgisin jälle traditsiooni ja väljutasin kõik, mis mu maos parasjagu leidus. Supertore. Btw, meil on sellest ka video. Seda kellelegi näidata pole küll mingit kavatsust. :)
Mida hilisemaks aeg läks, seda deep'imad jututeemad tulid. Ma ei tunne end kunagi targemana, kui seda psühholoogilist bullshit'i ajades. Kõik on loogiline, kõik on mõistetav ja kõik on inimlik. Lihtne. Kindlasti tahaks oma tulevikku sellega mingil moel siduda. We'll see.
Aga nüüd rooman ma magama ära. Homme tuleb siiski karm päev. 6 TUNDI EESTI KEELT! + õhtuni välja matemaatika. Awesome! :):):):):):):):):)
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar