We accept the love we think we deserve.

 Tänane eksam oli laheeee. Vaevalt, et keegi teine seda öelnud on, aga mulle meeldis. Mulle meeldisid need lugemistestid väga. Proovieksami omad olid niiiii mitu korda raskemad ja üleüldiselt veidramad. Päris eksami omad olid sellised sobilikult ninnunännud. Meeldivad ühesõnaga.
 Grammatika ülesanded olid natuke kentsakad. Enamustega sain täitsa ilusti hakkama, aga oli kahtlema panevaid momente ka kindlasti palju. Tänu sellistele kahtlustele muutsin veel viimasel minutil õige vastuse valeks. Niunäu.
 Kirjand. Oh. sa. raisk. Teema oli suhteliselt ära tehtud juba. Pmts oleks olnud nagu vana kirjandi uuesti kirjutamine. Ei olnud minu jaoks midagi sellist väga mõtlema panevat. Nagu ma nüüd viimaselajal olen hakanud tegema, koostasin ma skeemi ja skeemi alusel hakkasin teemasi arendam n stuff. Viimane klassikirjand näitas, et see viis toimib. Sain selle nelja. :3
 Peale eksamit hakkasid pihta igasugu telefonikõned. "Emme, ma sain eksami valmis!" Sealt edasi tuli pikk seletamine sellest, mis seal kõik oli jnejne. Tunne oli hea. Siiani on tunne hea. 4 kukub ju ikka ära. Oijah, meeletult tahaks juba hinnet teada. See ootamine tapab.. -.-
 Homme rändan ma natuke linnas ringi. Otsin jällegi lõpetamiseks vajalikke vidinaid. Käin ilmselt ühest kangapoest läbi enda küünte jaoks pitsi ostmas jne. Tõotab huvitav päev tulla.
 Praegu kappan pessu ja siis tudule ära kah.
 Thank you, come again.