Praegu tundub täitsa selline seis olevat, et ma saan kõigega hakkama. Enam pole ma nii jäägitult mustas masenduses oma tervise pärast, mis nüüd ka omajagu paranenud on, ja elu tundub natuke rõõmsam. Ma isegi söön jälle hirmuta, et kõik tuleb kohe välja ja guess what - toit jääb praegu isegi sisse. Pead vaevan vaid sudokudega ja sellega, mida küüntega teha võiks. Muide, homme üritan selle "How-to" ära teha sinna küüneblogisse.
Lisaks kõigele ilusale, sain ma ka oma kõvakettale kadunud elu tagasi. Mu pikalt igatsetud muusikakogu on täiesti alles ja pildid ja filmikogu ja raamat! Keegi ei suuda isegi ette kujutada kui kuramuse hea meel mul selle üle oli. Nüüd on vaja saada ainult uus väline kõvaketas ja laenukas tagastada. Kes iganes selle ketta pealt mu elu välja koukis on nüüd minu kangelaste raamatus.
Kiisu on praegu veel õues Bonnit jooksutamas ja jällegi mu kangelane olemas. Täna üritas ta mu oravakest ja Bonnit sõbrustada, pannes Bonni taburetile Chilla puuri juurde istuma. Chilla ei olnud väga selle idee fänn ja Bonni pistis ka peale oravakese kisa jooksu. Mingil tasandil oli kogu vaatepilt isegi koomiline.
Küpsetasime ka täna. Tegime viineripirukaid ja pitsat. Kõik kukkus jube hästi välja.
Ma ei teagi, kas ma kukkusin vahepeal pea peale või ongi nii, aga tänasest mäletan ma ainult positiivseid asju. Awesome.
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar