Ma olen hirmus kärsitu olnud viimastel päevadel. Ma tahan kõik asjad enne nädalavahetust tehtud saada, aga miski ei tundu piisavalt kiiresti liikuvat. Mingid täiesti kõrvalised asjad on vahele tulnud ja ma olen hirmus pahane olnud. Ma ei tea kui tark on hakata keset remonti toormoosi ja tilli sisse tegema. Ei tundu nagu mõistlik. Kaotan kannatuse ja sulgun oma tuppa mossitades kujukesi joonistama. Kui minu graafikuga oleks kaasa mindud, siis paneksime me praegu ilmselt juba põrandat maha. Samas minu graafiku järgi toimuks põhiline töö üldse öösel...
Tegelikult on mu unegraafik täitsa okei olnud. Mingeid kõikumisi ikka tuleb, aga saan täitsa hakkama. Ärkamisega on raske. Voodist on vahepeal kohe eriti võimatu välja saada. Vahel ärkan küll juba kell 9, aga voodist välja õnnestub saada alles kell 12. Siis olen jälle enda peale pahane.
Antidepressante pole veel võtnud. Mul polnud isegi meeles. Täna ehmusin, et varsti pean psühhiaatri juurde juba minema. Ma ei taha ta aega ka raisata oma kõhklemise ja keksimisega. Praegu olen omadega nii kaugel, et olen end veennud, et olen tegelikult okei ja see remont teeb mu korda. Ma olen üldse päris segaduses. Ma olen end ka varem sedasi veennud ja siis on asi kuu aja pärast väga perses olnud. Millal päriselt okei on? Ma pole nädal aega väljas käinud.
Ema tahab oma juubelit ka suurelt pidada. Good for her! Ta on alati väga tagasihoidlikult tähistanud või üldse tähistamata jätnud. Ma olen natuke närvis. Seekord pole tulemas ainult see tavaline ema poolsete sugulaste seltskond. Isa poolt tuleb ka nüüd rahvast ja ma nii kardan. Muretsen jälle, et mind tahetakse pannakse lapsehoidja rolli. Kui keegi lastest peaks mulle ütlema "Tädi Kärol, ma tahan vastu seina joosta.", siis julgustaksin ma takka "Kui sa arvad, et see sinu jaoks hea on, siis tee seda." Sa ei taha mind oma võsukesi hoidma. Lihtsalt igaksjuhuks.
Igatahes. Ema juubel. Kuna ema ei pea seda kodus, aga kodu lähedal, siis tunnen, et mul on mingi võimalus põgeneda kui mul väga halb hakkab. Juba see, et ma sellest mõtlen, ei meeldi mulle. Kardan jälle mingit hullu ärevust. Loodan hakkama saada. Äkki saan mõne semu enda pluss üheks kaasa. Mõne semu ja 2 šampanjat.
Otsin kummutile ilusaid käepidemeid. Selliseid kuldseid, mis on natuke antiikse väljanägemisega. Seni pole neid õiges mõõdus kuskilt leidnud. Ema rääkis, et otsis 14 aastat tagasi eelmiseid kapi nuppe samamoodi. Naljakas mõelda. 14 aastat on möödas eelmisest remondist või kohendamisest. Nii palju vanu emotsioone on sellega seoses üles tulnud. Mul mitte nii väga, aga emal küll. Aeg lendab.
Ma pean magama minema.
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar