reede, 21. juuli 2017

this is what dreams are made of: vol 9


Nägin unes, et läksin sõpradega välja ja tahtsin neile näidata ühte ägedat baari, kus ma ise ka varem käinud olin. Ma olin nii elevil. Õige maja ette jõudes, märkasin, et selle koha uks on natuke teistsugune. Miski oli natuke teistmoodi. Koht ise asus keldrikorrusel. Ukseni viis päris lai trepp alla. Mõtlesin, et astume sisse, kui midagi ongi teisiti, siis saame ju tagasi välja minna ja kõik on okei. Meie taga läksid sisse veel kaks tüdrukut. Sisse astudes oli meie ees tühi kelder, kus istusid kaks vanemat meest väikese laua taga taburettidel ja mängisid kaarte. Tüdrukud meie tagant kepslesid rõõmsalt meist vasakule jääva ukse suunas. Seal paistis olevat tühi ruum ja koht polnud ise ka selline nagu ma seda mäletanud olin. Hakkasin jälle välja minema, aga üks kaarte mänginud meestest kargas püsti ja küsis valju häälega: "Kuhu nüüd minek?" Ehmusin. Vabandasin öeldes, et ajasin kuidagi kohad segamini ja hakkan nüüd minema. Kaarte mänginud mehe tagant pimedast nurgast ilmus nüüd välja veel üks mees. Kiilakas, rõvedalt irvitav, hullult creepy olemisega. Jalutas hästi aeglaselt meie poole ja küsis maailma kõige kõhedam naeratus näos: "Kuhu te arvate end nüüd minevat?" Ma ei hakanud isegi proovima viisakaks jääda. Lõin ukse lahti ja hakkasin treppidest üles jooksma. Kuidagi lampi oli Bonni minuga. Mees jõudis meile nii palju järgi, et kukkus treppidel, aga ulatus noaga mu jalanõude kanda lõigata. Kui nuga nägin, siis panin jooksule tempot juurde. Vedasin Bonnit natuke järgi, kuna tal on inimestesse nii palju usku, et isegi kui nad ta suunas noaga vehivad, siis on kõik hästi (too real). Ühel hetkel viskas meid taga ajav mees Bonnile nina ette mingeid tablette, püüdes teda nii mürgitada (ma arvan). Tõmbasin Bonni sealt jõuga ära. Jooksu pealt palusin mööduvatelt inimestelt, et nad mind aitaks ja politsei kutsuks või midagigi teeks. Nagu come on guys, mulle jookseb noaga mees järgi. Tehke midagi! Keegi nagu ei märganudki. Päris fucked up oli. Kuidagi jõudis see haige vend mu ette. Naeris mu üle ja läks siis ülbeks. Ütles, et annab mulle ühe vaba löögi ta pihta, et asi aus oleks ja lohistab mu siis tagasi sinna keldrisse. Ma kasutasin täiega oma löögi ära. Lõin oodatust kõvemini. Tüüp kukkus pikali, teadvusetuks. Ma arvan vähemalt, et teadvusetuks. Ma ei hakanud riskima võimalusega, et ta mind äkki mõnitab ja teeskleb. Keerasin ta kõhuli, ronisin talle kaksi-raksi selga ja hakkasin ta pead vastu asfalti peksma. Bonni istus kõrval ja oli armas. Nüüd hakkasid inimesed märkama, et midagi on nagu valesti. Nüüd olin mina see halb tüüp. Vanadaam jäi oma härraga mu kõrval seisma ja küsis õhku ahmides: "Kuidas nii saab?!" Ma nutsin, käed olid verised ja ise värisesin. Jalanõude kannad olid katki. Ärkasin üles. Done. The end. Fin.

Ühel teisel õhtul nägin unes, et jõudsin just kuskilt koju. Ma ei tea täpselt kust ma tulin, aga ma tean, et teekond tagasi oli pikk ja ma olin sellest väga väsinud. Viskasin asjad toa nurka, lülitasin sisse arvuti ja logisin igasse sotsiaalmeedia võrgustikku sisse. Tundus tavaline. Ema kutsus mind teisest toast, et midagi küsida. Läksin ja jätsin oma arvuti sinnapaika. Tagasi minnes nägin, et keegi kasutas mu sotsiaalmeediat. Mul puudus kontroll hiire üle, ma ei saanud midagi teha ja nägin kuidas minu nime alt levitati sõimu ja valesid. Sattusin täielikku paanikasse. Mingi hetk hakkas häkker mulle endale sõnumeid edastama. Peamiselt sellest kui abitu ma välja näen. Ta naeris mu üle. Mingi hetk ütles, et tal on nii hea meel, et tal nii hea vaade mu toale on. Olin segaduses ja veel rohkem paanikas. Vaatasin aknast välja, kleepisin veebikaamera kinni. Ta naeris ja käskis lage vaadata. Nägin, et ühes toa nurgas, täpselt lae all, on sein veidi katki ja on näha pisikest musta täppi seinas/laes. Peaaegu et kuulsin nüüd ta õelat naeru ja kiirustasin teise tuppa, et seda emale rääkida. Nägin ka seal toas lae all teist katkist seina ja kaamerat. Paanika oli päris laes ja siis ma ärkasin. The end. Fin. Vaatasin toas veits paranoiliselt ringi, aga kõik oli okei.

 Olen viimasel ajal jälle metsikuid unenägusid nägema hakanud, nii et õigepea on ilmselt oodata ka kümnendat osa sellele põnevale saagale.
 Eelmise pajatuse unenägudest leiad SIIT.
 Thank you, come again.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar