fun. fun. fun. fun.

Täna oli plaan seintele värvi ostma minna, aga see asi kukkus kuidagi ära. Selle asemel hakkasime Jannuga mu tuba koristama. Praegu tundub nagu efekt oleks midagi sellist: "Tunne end kui kodus, korista mu tuba ära." Nojah. See selleks. Alguses koristamine isegi sujus, prügikast täitus kiirelt. No ja siis kui me sahtlite juurde jõudsime... me leidsime igast huvitavaid meigiasju. :D Mõndade asjade olemasolu oli ka mulle kusjuures suur üllatus. :D Agajaa, lõpuks juhtus nii, et kogu leitud meik oli meil näos. Nii maitsekalt sinna plötserdatud kui vähegi võimalik oli. :D Ma nägin välja selline nagu oleksin oma tänavanurgalt eksinud if you know what I mean. Koristamisest kui sellisest ei tulnud seega midagi välja. Algas photoshoot ja asi jäi katki. Vahepeal olin ma unicorn ka, mis oli suhteliselt lahe. Ja nüüd ma peaksin ilmselt selle koristamis aktsiooniga jätkama, sest siin pole võimalik astudagi... Awesome... Selle juraga läheb siin ilmselt asi öössegi.

Homseks ka midagi plaanisarnast olemas.

Thank you, come again.

Veel täna öösel hakkan pakkima kaste, mida keldrisse viia, et toas liiga palju kolu jalus poleks. Tõotab elamusterohke öö tulla. Homme on plaan minna koos ema ja Jannuga seinavärvi ostma. Ka see peaks võrdlemisi elamusterohke tulema. Seinad peaksin tulema oranžikas-kollased + siis ühel seinal see kleeps. Mööblit tuunin ka veits ja vaatab üldse mis siin toimuma hakkab. Ilmselt värvime lae ka üle ja oma arvutitoolile peaksin saama kunagi uue nahkkatte ka. Niiet tegevust peaks tulema/olema. Like palju. Aga see pole midagi, millega me siin hakkama ei saaks.

Ema on hakanud mind hoolega toiduga nuumama. Küllap märkas, et mu söögiisu on suurenenud. Awesome.

Thank you, come again.

Lihtsalt.

Eile õhtul muutus mu tuju veidraks. Minuga rääkima hakanud inimesed (keda oli eile õnneks vähe) said kaela julma peapesu. Nii imelik kui see ka polnud muutis mu selliseks väsimus. Mind ei huvitanud enam miski. Väsimus... Naljakas.

Täna passisin. Kaunilt.

Thank you, come again.

Hei, kiisupallikene! :3

Ja ta lihtsalt vaatab mind terve õhtu nii. :3

"Life is short. Smile while you still have teeth."

Ma tean mida sa siit lugeda oleksid tahtnud. ;D

Täna käisin igatahes Jannuga väljas. Jutt lihtsalt jooksis non-stopilt. Suht loogiline kui kuu aega pole näind. Tore oli. :)

Nüüd õhtupoole kerkis meil isaga üles suht jube vaidlus. Pmts ma olen nüüd terve suvevaheaja pidanud ärkama üles sellepeale, et isa tuleb mu tuppa arvutisse. Täna hommikul ma juba küsisin talt, et kas ta ei võiks oodata selle tulekuga, seni kuni ma üles ärkan. No ja nüüd õhtul palusin ma emal talle sama öelda, sest mind ta ilmselgelt tõsiselt ei võta.. Isa pistis kohe kisama, et ma magan niigi kaua, ta tahab siis arvutisse minna ja ma pean õigel ajal magama minema. Wtf. Mul on suvevaheaeg, ilmselgelt lähen ma magama igal muul kui 'õigel' ajal ja see on lubatud. Võiks ju arvata, et ma võin omas kodus segamatult magadagi, aga ei. Lihtsalt tullakse jumala ülbelt sisse, vägivallatsetakse mu tooli kallal ja ma peaks veel magada saama. Seriously? No ja kui ma täna lõpuks selle teema tõstatasin ajas isa kogu süü minu peale. Okei, olen süüdi siis. Pohhuj, aga magada võiks ta mul ikkagi lasta. Tõsiselt nagu. Ma ei marsi tema tuppa kui ta magab, et seal telekat vaadata või mida iganes... Ilmselgelt ajas see kõik vihale. Kui ma lõpuks käratasin, et dvj, ma lähen siis Triinu juurde ära, siis hakati kohe välisust blokkima. :D See oli kohati naljakas. Kodunt ära minna ei või, aga siin ka magada ei lasta. Hästi. Agajah, isa lubas kaaluda seda mõtet, et ta mind enam nii äratama ei tule. Asi seegi ilmselt.

Lisaks kõigele kuulsin veel ühte huvitavalt kuulujuttu liikumas. Minust. Mulle oli see lihtsalt naljakas. Mida kõike ka inimesed välja ei mõtle. Ise pole minuga rääkinudki. Heal juhul on mind korra möödaminnes näinud. Naeruväärne.

Praegu kõik. Uni on ka natuke, aga äkki vaatan veel miskit filmi. Eks näis.

& i miss u, buddy. :) Olgugi, et meie suhtlemisel ainult paar päeva vahet on olnud. :D

& thank you, come again.

"If people are trying to bring you down, it only means that you are above them."

Hommikune äratus oli kell 6.40. Ilmselt pole raske arvata kui kohutavas tujus ma seetõttu olin. 4 tundi unekest jäi ilmselgelt väheks.

Linna jõudsin ma kuskil peale kella kaheksat ja siis pidin ka koos emaga jooksma mööda linna ringi, et seda ortotontia keskust leida. See oli suhteliselt meeleolukas seiklus. Ema virises, ma tahtsin ainult magada. Normaalne. Kui ma ema virisemise peale käratasin järgmise fraasi: "Tasa! Tõeslised naised ei vingu!" Siis pööras meie kõrval seisnud vana naine oma pea minu poole ja demonstreeris oma kohati üllatunud ilmet. Olgu nii.

Kui lõpuks kuidagi ortotondi juurde jõudsime, siis nagu ikka, surgiti mu suus, öeldi igasugu huvitavaid numbreid ja räägiti kogu kupatuse maksuvusest. Ja WHOA! Meil on kullaauku vaja. Lihtsalt mainin. Ja siis mainiti veel midagi kirurgilisest sekkumisest no ja siis lendas mul pilt täiesti eest ära. Tundsin end väga väärakana. Pärast seal käiku käisime veel tapeeti otsimas. Sittagi ei leidnud. Hakkan juba arvama, et see tapeedinali jääb ära ja kõik seinad lähevad ühtlaselt sama värvi ja no pärast saab äkki mingit huvitavat jama ka seintele toppida. Nt kiituskirjad or smth. Eks näis.

Käisime veel poodidest. Seppälä kinkekaardi kulutasin ma ka ära. Sain kardigani ja ühe kleidi. See oli teine kord kui ma omale kleidi ostsin. Nüüd peaks lootma, et ma selle millalgi selga ka ajan. Ja Seppälä mõõtmete järgi, vähemalt nende kleitide põhjal olen ma suurus XS. Oknorm. Üllatusin lihtsalt natuke. That's all.

Koju jõudes jäin ma lihtsalt magama. Räme väss oli lihtsalt peal. No ja kui ma lõpuks üles ärkasin nägin, et mul on 4 vastamata kõnet. Toredasti. Siis tuli mul jäätiseisu ja ma käisin läbi kõik Kuusalu poed, et leida seda ühte jäätist, mille isu mul oli, aga seda polnud kuskil. Pettusin jõhkralt. See on alati nii, et kui ma midagi väga tahan, siis seda ei olegi. Niunäu.

Thank you, come again.

"I'm not mean, you just don't deserve my kindness."

Täna hommikul ajas isa mind mingi 398675 korda üles. Ilmselgelt olin vihane. No ja siis kui mul kuskil kella kuue ajal ka jube väsimus tekkis ja mul magama õnnestus jälle jääda, arvas ema, et oleks üli lahe mind üles ajada, et minuga lobiseda. Ilmselgelt olin jälle vihane kui mulle paari tunni pärast uuesti helistati ja teatati, et ma pean poodi minema. Dvj, voodist välja siis ja kuidagi emaga poe poole. Vähemalt ühel meist oli hea tuju ja kui veel küsiti miks ma ei kilka ja ükssarvikutest ei laula. Ilma igasuguse keerutamiseta saatsin kõik perse. Mind on terve päev üles äratatud ja ma peaks veel õnnelik olema? No ja siis solvuti minu peale ja ma läksin üksinda poe poole. Tee peal avastasin veel, et mul pole rahakotti kaasas. Oknorm. Well done. Hakkasin siis niisama sihitult alevi peal tiirutama. Seda tegin ma kuskil pool tundi äkki ning otsustasin lõpuks koju tagasi minna. Marssisin trepist üles kolmandale korrusele, katsusin linki... katsusin uuesti linki... ja hakkasin kätega vastu ust peksma. Kui ma lõpuks alla andsin ja veendusin, et kodus mul tõesti kedagi pole, siis helistasin isale. Keegi ei viitsind mulle ust lahti tegema tulla. Läksin tagasi välja ja siiiiiis... nägin kuidas Triinu vist oma ema kortermaja poole kõndis (mul pole kusjuures siiani õrna aimugi kuhu ta minemas oli :D). Jooksin hirmsa hooga talle järele ja sain kätte ka. Ta ehmatas muidugi hirmsasti ära ka. :D No ja lõpuks nii lobisedes ja jalutades olime me metsas. :D Kui kell oli juba nii 10 saamas ja pimedamaks läks, siis mõtlesime tagasi Kuusalu poole jalutada. Tee peal nägime veel karjääri ja tahtsime sealt ka läbi käia. Võin julgelt öelda, et mul on kõik kohad liiva täis. Super.. Kui sealt tagasi metsa läksime, oli kõik jube pime. Mul oli surmahirm. Kartes pimedust ja pmts enamvähem kõike ja omades huvitavaid paranoiasid oli see ilmselt ka loogiline... Ma nägin kuute nahkhiirt ja kahte autot tee peal. Kui nägime kauguses auto tulesid, siis jooksime Triinuga metsa puude taha peitu, aga oli nii ilmselge, et me seal olime, sest me kandsime mõlemad heledat värvi riideid, mida hästi näha oli. :D Naljakas oli igatahes. :D Kui ma kuidagi hirmust värisedes koju jõudsin, siis kallasin ma esimese asjana oma sokid liivast tühjaks. Tunne oli hea.

Homme lähen linna arsti juurde. Täpsemalt ortotondi. Sinna siis uuele katsele. Eelmine kord üritati mu huult augustada. Mu enda hamba ja arsti sõrme vahel. Peaaegu õnnestuski vist. Agajah, loodaks, et mul on kogu selle üritusega natuke rohkem õnne. JAAAA kui ma arsti juurest tulen, siis lähen remondi jaoks tapeeti otsima. Loodaks, et mul on ka sellega õnne. Votvot.

Thank you, come again.

jäädvustused Rootsist

Triinu silmad^

nagu näha käisime me mänguasjapoes ka möllamas^

mulle meeldis nende elukatega rääkida, olgugi, et ma sain kõikjalt seepärast veidraid pilke^

minu ja Triinu saak lasteüllatusmängult. mulle kuuluvad 2 kõrvuti olevat milka šokolaadi, kitkat ja pulgakomm^

sest meile meeldis väga liftiga sõita^

ja Ibiza diskol oli ka üks khuul nurk, kus istuda^

ilmselgelt tekitavad sealsed reklaamplakatid muige suule^

sest mulle meeldisid need pikad eskalaatorid metroos^

Ilmselgelt ei käinud ma seal reisul üksi ja ilmselgelt on mul teiste reisulistega koos pilte tehtud, aga ma ei pane üles pilte, millel on nemad peal, sest ma ei viitsi hakata hiljem nende vingumist kuulama ja neid pilte siis hiljem maha võtma ja just sel põhjusel toppisingi üles säärased pildid. Enjoy!

Thank you, come again.

"Maybe broccoli doesn't like you either."

Hommikul peksti mind kell 7 voodist välja. Ema ei kannatanud enam mind solvununa näha ja mõtles, et oleks hea mõte mind Kaberlasse vedada. Läksin mõttega kaasa, sest ma tõesti poleks tahtnud selles korteris koos isaga terve päev passida. Eelistan iga kell Kaberlas olemist. Peale lühikest bussis loksumist jõudsin kohale ja kui pererahvas ka läinud oli jäin ma seal teleka ees lihtsalt magama. Oleks ilmselt kohe õue läinud kui ilm poleks jällegi keskmist sõrme viibutanud.. Unest äratas mind üks kutsudest. Kõigepealt nügis ninaga ja kui ma silmad lahti olin teinud oldi nii rõõmsad, et pmts terve mu nägu oli ilane. Nice.

Peaaegu terve päev sadas. Väga masendav. Emaga õnnestus asjad ära lappida. Hirm mu tervise pärast on tegelikult mõistetav. Täiesti mõistetav. Aga siiski, mul oli väga kahju, et ma minna ei saanud.

Juba õhtul nii kella viie aeg või isegi natuke varem, ilmus päike välja. Whoa! Siis lendasin ma laksti õue ka ja lootsin, et lühikese ajaga, mis ma väljas olen, midagi peale ka jääb. Kuna õues oli tõesti jube palav ja mu kõrval oli kohe üks väike basseinike külma veega, siis lendasin ma sinna sisse ka pikemalt mõtlemata. Naljakas oli külmas vees kuulata kuidas ema vingub kuumuse üle.

Ma oleks Kaberlas olles Rootsis tehtud pildid üles toppind, aga seal hakkas nett jamama, niiet see oli natuke jama ja halb ajastus. :D Järgmises sissekandes võib neid näha küll.

Ahjah, tänane tippuudis oli vist see tulistamine Norras. Minu arust lihtsalt jube ja suur kaastunne minu poolt sinnapoole. R.I.P.

Thank you, come again.

Bätu tõi Rootsist palava ilma

Ilmselgelt olen tagasi. Sissekande üritaks kiirelt ära teha, sest enesetunne on lihtsalt kohutav. Hiljem peatun ka sellel teemal uuesti..

Teisipäeval ärkasin esimesel korral kella seitsme paiku, sest ema pidi veel tööle minema ja oli sellepärast hullus paanikas. Nojah, ja kui isa nägi, et ma olin väääga kurja näoga ärkvel, arvas ta, et oleks hea idee tulla minuga juttu rääkima. No ta sai kohe paraja karjumise minu poolt kaela ja lasi lõpuks mul rahulikult edasi magada ja järgmine kord ärkasin ma kolmveerand 12 ning jäin ka ärkvele. Kuna ma olin varem midagi juba natuke pakkinud, siis väga palju kotti lisada polnudki. Vajalikud riided olid seal olemas, natuke juhtmeid ja elektroonikat (nagu kaamera ja sirgendaja) oli vaja lisada. Peale pakkimist jäin pmts ema ootama ja sel ajal istusin MSNis. Kui ema tuli, siis pmts kohe läksin ka. See võis olla mingi veerand kolme paiku(?). Linna jõudnud, hakkasime seltskonnaga sadama poole jooksma. See oli suhteliselt meeleolukas retk, millest ma nii igaksjuhuks pikemalt ei räägikski. :D Laeva jõuda oli mõnus. Kajutis oli mõnus 5 minutit pikutada ja siis laeva seiklema minna. Ahjah, sadamas nägin, et kuidagi väga palju hiinlasi (või jaapanlasi, ma ei tee neil tõesti vahet) läheb laeva ja nüüd siis laevas ringi käies nägin neid igalpool. Kui kell juba üheksale õhtul lähenes mõtlesime Triinuga teha tiiru selles disko ruumis. Well, seal hakkas mulle üks hiinlastest külge ajama... i think. Ilmselgelt ei saanud ma sellest jurast midagi aru, aga sellegipoolest oli koomiline vaadata kuidas mulle silmini mees ennast mulle külje alla üritab pressida ja siis suvalisi häälikuid ütleb (sest mulle meenutab see keel pudikeelt). Nojah, sealt kadusin ma seega üsna kiirelt ära. :D Agajah, kahtlasi pilke sain ma küllaga ja ehk (päris kindlasti) oli üks põhjustest ka see, et kosmeetikapoes ajasime me Triinuga teineteist taga, samaaegselt üksteisele erinevaid lõhnaõlisid peale pritsides. Paar korda eksisin ma isikuga, seega ma lõhnastasin vahepeal võõraid Rootsi vanatädisid. Ups.. :D Agajaa, ulme naljakas oli vähemalt. :D A me Triinuga osalesime mingis lastele mõeldud mängus ka, kus pidi viskama kummirõngast ümber eseme, mida tahad. Valikus olid kommid ja peaauhind oli lastešampus. Loomulikult tahtsin mina seda šampust saada! :D Ja loomulikult sain ma kõike muud kui šampuse... -.-' Aga selles show-programmis ma natuke pettusin. Ootasin midagi huvitavamat. Peale südaööd sai veel natuke ringi tuiatud, aga siis kadusime magama ära ka, sest tahtsime Rootsi jaoks värsked olla. No kes Rootsi jaoks ja kes hommikusöögi jaoks. ;D

Kolmapäeval oli minu jaoks ulmelisel ajal äratus. Kõik oli lihtsalt ulmeliselt... ulme. Oleks nii tahtnud kauem magada. Noo niiiiii väga, aga ei saanud. :( Hommikuses rootsilauas ma natuke pettusin ka. Ei osanudki sealt eriti midagi võtta, aga kuidagi õnnestus mul ikka ära määrida 3 taldrikut. No küllap ma siis süüa sain ikka. :D Kuna ma nägin hommikul välja nagu üks Hiina kodanikest, siis kaanisin sisse 3 või 4 tassitäit kohvi ka. :D Ütlesin, et joon seda seni kuni, mu silmad on normaliseerunud, aga ema tõmbas mul lõpuks tassi käest ära. :D Sadamasse jõudnud, otsustati minna kohe ühte vanakraamipoodi, mis asus mingis x-kohas ja kuhu oli igavesti pikk maa. Päike paistis ka lagipähe, jube palav oli ja pilvi polnud silmapiiril nähagi. Vanakraamipoodi jõudes tahtsin ma koheselt minna keldrikorrusele, sest teadsin, et seal on diivaneid. :D See oli selline mööblikorrus, kus on tavaliselt igasugu põnevat kraami olnud... + ebainimlikult mugavad diivanid. Pettuma ma ei pidanud. Ma vajusin lihtsalt ühte tugitooli... ja siis tuli üks türklane minuga rääkima... rootsi keeles muidugi. Ma ei saand sittagi aru, raputasin igaksjuhuks pead ja tulin sealt tulema. :D Kui seal poes käidud sai, siis käisime selle sama igavesti pika tee tagasi ja sõitsime metrooga kesklinna. Kui aus olla, siis pettusin kaubavalikus... väga! Ma sain ainult ühe särgi. No loomulikult oleks midagi veel sealt äkki leidnud, kui hinnad poleks nii ulmekad polnud. Lihtsalt suur pettumus. Siis jälle metrooga sadamasse ja sealt laevale, kus oli seekord palju türklasi. Ahjah, see Lotte, kes inimesi laevale tervitab eks. :D Mu emal on temaga mingi teema. :D Eelmine aasta tahtis ta teda tagumikust näpistada ja kuna Lotte teda see aasta ignos, siis sa pani talle lihtsalt käe jumala ülbelt silmade ette. Umbes talk-to-the-hand efekt oli. :D Koomiline oli. :D Kui ma lõpuks kajutis pikali viskasin, siis jõudis mulle alles kohale kui läbi mu jalad omadega olid. Mu sinine põlv, mu vägaväga haige põlv... see ei jätnud valutamist. Nüüd kui ta on juba inimliku värvi võtnud, ta lihtsalt valutab peale pikema maa kõndimist või siis kui ma kaua jalga ühes asendis hoian. Nõme. Agajah, mu jalatallad olid ka valusad ja mul ei kannatanud enam kõndidagi ning kuna söögini oli veel paar tundi aega, siis otsustas terve kajutitäis inimesi samaaegselt, et me teeme uinaku. Mõeldud, tehtud. Ilmselt oleksime veel kauem maganud, kui Triinu poleks ühel heal hetkel meid äratama tulnud. Poole tunni pärast oli vaja juba sööma minna ja siis hakkas üks meiega kaasas olnud tuttavatest kõrvalkajutis oksendama. :D Leidis ka aja. :D Just enne sööma minekut! Ja kui me juba söögilauas sõime, siis ei tehtud ka teist teemat. Ikka arutati mis pärast ta oksendas. :D Kohutav. :D No ja sellel söögikorral õnnestus mul endale sisse ajada 5 taldrikutäit sööki + 2 tassitäit kohvi, sest me plaanisime Triinuga kuskil viieni ärkvel olla. :D Peale sööki käisime jälle kosmeetikapoes mürgeldamas ja kuskil pool tundi enne show-d läksime veel vaatama, mis diskol toimub. Pmts 3 põngerjat vehkles seal ja siis üks türgi mees lasi ka kuskil nurgas omaette. Vahva... Seal olime me väga vähe ja läksime laevale edasi liiklema. Selle õhtu show oli ka suhteliselt mõttetu. Tantsijad olid paremad kui eelmine aasta, aga muu kallal vinguks. Jah. Kui laev oli juba Ahvenamaa sadamast välja sõitnud, siis läksime kümnendale tekile seda vaatama. Ilus oli. No ja siis tuli see türklane diskolt kõigepealt Triinu juurde ennast hõõruma ja sebima, Triinu vahetas asukohta ja järgmisena võeti ette Bibi võinoh... saja aastane Silvi põrgust. :D:D Kuna need türklased hakkasid meid kolme juba vaikselt sisse piirama, siis otsustasime sealt kaduda. Peale mõningast ekslemist leidsime tagasi oma tee diskosaali. Nägime vana tuttavat - türklast nr. 1. Panime again jooksu. Järgmisel hetkel leidsime end pubist kuulamas kuidas inimesed karaoket laulavad. Üks naine oli otsustanud laulda teadatuntud filmi "Titanic" tunnusmeloodiat. Valus oli kuulata. Huvitav kui palju üks inimene jooma peab, et tal tuleks idee seda lugu laulma minna. Las see olla nüüd. Igatahes, kell pool 3 või 3 jõudsime lõpuks magama, niiet kella viieni ärkvel püsimisest ei tulnud seekord midagi välja. :D

Hommik oli kohutav. Ma ei ärganudki nagu enne kui ma pidin üksi kesklinna jooksma. Hommikul kogunes kogu seltskond mingil põhjusel meie kajutis ja siis näägutati minu kallal, et miks ma veel nii magan ja teki all passin... Miks te ise siia kajutisse tulite, kui midagi ei meeldi?! -.-' Toidu järgi isu puudus, aga tass kohvi läks ilusti sisse. Kui hakkasime juba laevast lahkuma, siis pisteti veel üks tops kohviga näppu, sest ma polevat elus inimese nägu olnud. :D Okei. :D Ja mingil hetkel vahetasime me emaga rollid. Mina olin tema ema ja ta oli mu laps. :D Mu 'laps' tantsis kajutite vahelises koridoris balletti või ma tõesti ei tea, mis see oleks pidanud olema. Kui teised mu 'WTF-R-U-DOIN'' ilmet nägid, siis küsitigi, kuidas ma sellise lapsega hakkama saan. :D Ilmselt paistsin ma väga emalik siis välja. :D No ja siis panin ma jalgsi kesklinna poole ajama. Lugesin veel oma 'lapsele' sõnad peale, et ta koju jõudes pahandust ei teeks ja ikka selline musikallipai oleks.

Kohutavalt kuum ilm oli täna. Ükskõik kui palju ma ka ruumis sees püsida ei üritanud. Solarises oli hea jahe niiet seal ma põhiliselt istusingi. Vahepeal käisin väljas ka ofc. Vahetasin asukohta, käisin söömas jne. Lõunatasin ma nt koos tuviga. See oli jube põnev. No ja siis ootasin ma kedagi veel 7 või 8 tundi, pettusin, ärritusin ja siis läksin bussipeatusesse bussi ootama, mis kusjuures 3 minuti pärast tulema pidigi. Buss oli nagu aeglaselt veerev saun. See oli jube. Alustuseks paistis mulle terve sõidu aja päike lagipähe, siis istusime me tunnikese ummikus ja kui me kiiremini liikusimegi, siis kuskilt ei tulnud tuult, kuigi kõikvõimalikud õhuluugid olid lahti. See oli nagu suur liikuv kirst. -.- And that's why ma sain mingi kuumarabanduse moodi asja ja mul on nüüd kohutav enesetunne, mida süvendavad veel mitmedki asjaolud. Ema keelas täielikult ära selle paaripäevase reisikese, kuhu ma minema pidin. Ma tõõõeeesti tahtsin sinna minna. Ja see on juba homme. Jään siiski lootma, et mu enesetunne on homme kõvasti parem ja ma saan minna. Tõesti loodan seda.

Ja nüüd ma lähen mängin oma kiisupallikesega, kes mulle juba pikalt tantsinud on. :3 Ja järgmises sissekandes on näha mõned pildid selle aastasest reisikesest. :)

Thank you, come again.

"If you don't stand for something, you will fall for anything."

Veider oli öösel emaga samal ajal magama minna. Kell oli siis...2? Tema lõpetas moosi keetmise ja ma olin lihtsalt omadega läbi. Lihtsalt veider. Meenusid need ajad kui ma käisin lasteaias ja me läksime mõlemad kella üheksa paiku magama. Mingil põhjusel meeldib mulle eriti tudule minna kui keegi vaatab veel suures toas telekat, mujal korteris on tuled kustus ja näha on minu toast ainult teleri pildi vilkumist seintel. Küllap see tekitab sellise turvatunde, et keegi on veel üleval ja valvab.. või midagi sellist. Ilmselgelt olen ma nüüd selles korteris kõige viimane magama mineja (kui ma üldse magama lähen). Mul oli lihtsalt kuidagi veider öösel minna magama samal ajal kui ema...

Ärkasin pool 12 või midagi sinnapaiku. Ema oli igatahes juba väga äksi täis, et tädi läheb mere äärde jnejnejne. Sellega tuli selline veider jutt veel kaasa, aga seda ma siia igaksjuhuks kirja ei pane. :) Lõpuks läks mu tädi mereäärde koos Triinu ema, Triinu ja ta vennaga. Mina kaasa ei saanud. Well, mind ei kutsutudki. Triinu helistas küll. Ütles, et me lähme homme Rootsi. Oi päriselt või... Agajah, pruunistuda tahtsin ma küll. Ema pakkus välja, et ma tuleks temaga aiamaale ja ma saaks seal päikest. Mõte sobis mulle. Seda enam kui olin kuulnud, et seal rahvast praegu palju ei liigu, sest on esmaspäev jnejne. Läksin siis emaga aiamaale. Ilmselgelt polnud me ainukesed, kes mõtlesid, et esmaspäeval seal palju rahvast ei liigu.. Mis seals ikka. Matt lahti, pikali, klapid kõrva ja lebotama. Kui oli möödas umbes... nii 5 sekundit tundsin oma jala peal midagi. Oletasin, et mingi kärbes niiet liigutasin lihtsalt jalga, et ta ära lendaks. No ja asi läks sealt ainult hullemaks. Putukaid olid kõik kohad täis. Lõppkokkuvõttes vaatasin ma kuidas minu peal mägironimist harrastati. Tegin kohapeal järelduse: never again!

Homme lähen Rootsi! :O Haigelt ootan juba neid poole ööni mööda laeva jooksmisi Triinuga, Rootsi lauas ennast täiesti täis mugimist (seriously, ma olen seal alati mingi 45-60 min.) ja need lollused mida seal alati korda on saadetud. Haaiiiiiiigelt ootan juba. :D + see suurejooneliselt suurepärane suur shopping tuur Rootsis. Need kaubareisid on alati unustamatud. Novot siis, lõpuks ometi saab ära. :)

Jannuga saan ma kokku alles järgmine nädal. :(

Ja kui ma Rootsist tulen, siis ilmub siia üks igavesti pikk jutuke, mida keegi nvn läbi lugeda ei viitsi, aga sellegipoolest, see ilmub siin. :D + pildid ka veel. Woah! :D

Praegu on kõik.

Thank you, come again.

niisiis, Kaberlas tehtud klõpsud

mzmzmz

Novot. Panin täna äratuse kella 10ks ja ärkasin kell 11. Normaalsus. Ja terve päev oli mingil põhjusel ikka kergemat sorti väsimus. Kohutav. Kuid siiski õnnestuti mind ärkvel hoida. :D

Järgmine nädal on mul täiesti kinni. Homme loodaks Jannuga kokku saada nt, teisipäeval lähen Rootsi, neljapäeval kui Rootsist tulen siis saaks jälle Jannuga kokku hea meelega :D ja siis reedest kuni pühapäevani olen ma ka ära. Võimas nädal tuleb igatahes. :D No ja siis järgmine nädal tuleb ilmselt see remondi teema ka käima lükata. Millalgi pidin ma veel Kaberla poole ka liikuma... Hästi. :D

Praegu natuke aega tagasi tulin ma õuest. Käisime Mariliga ringi natuke. Tuli isu õues natuke jalutada ja passida ja Marili tahtis minuga minna... seega me läksime. :D Asi lõppes sellega, et me rääkisime keldriskäikudest ja siis läksime eri teid pidi koju ka. Ja siin ma nüüd olen.

Thank you, come again.

mida. sa. teed.

Ma jõudsin koju. Kahjuks. Üldse ei sobi siin olemine. Jama.

Ärkasin hommikul ja lendasin kohe voodist välja. Päike paistis! Mõtlesin kiirelt pesus ära käia ja siis otsejoones päevitama minna. Kui pesust tulin, oli ilm isegi soojem. Mõtlesin, et jõuan veel kiirelt midagi süüa ka ja siis koheeee lähen. Kui ma ära sõin ja olin päevitusriided ka selga ajanud jooksin ruttu välja ja... hakkasin vanduma. Päike oli kadunud ja tumedad vihmapilved liginesid. Seega ilm näitas mulle tänagi keskmist sõrme. Super...

Homseks plaanid olemas.

Ahjah. Kas tõesti ei keela vanemad oma lastel naabrite koeri kividega loopida? Või üldse koeri. Ja siis kui mina oma pea aknast välja pistan, siis pannakse jooksu. No mis sa ikka tahad nelja või viie aastastelt lastelt, aga võiks ju teada, et loomi ei tohi millegagi loopida.

Momendil on mul ebahuvitav. A ja millalgi peaks pilte tulema ka nendest paarist päevast, mis ma seal olin. :)

Thank you, come again.

You fight like a hamster.

Ilm viibutas mulle täna keskmist sõrme - vihma sadas. Ma ei saandki päevitama. Ilmselgelt olen ma pahane.

Leidsin ennast täna kellegi pärast muretsemast. Ma ei salli teadmatust ja ma ei salli ootamist. Ma hakkan lõpuks muretsema. Lihtne valem.

Endiselt meeldib mulle siin. Paar tundi tagasi kui ema liha grillis, chillisin ma pisikeste konnadega. Ühel hetkel leidsin ma oma käest 4 pisikest konna. Armas. Seni kuni nad on pisikesed, on nad armsad, aga suured konnad... lihtsalt pole.

Lisaks kõigele olen ma suure osa päevast vaadanud fashion tv'd. Õnnestus välja noppida üks igavesti ilus värvikombinatsioon, mida tahaks väga isegi kasutada kunagi. Vot sedasi siis.

Thank you, come again.

sissekanne number 200!!!!

Magama läksin ma lõppkokkuvõttes natuke peale nelja. Natuke mõttetuks kiskus kõik juba siis. Ärkasin kõigepealt kell 9 mingi kahtlase une peale. Mind lasti seal peaaegu maha ja ma põgenesin palju ja igast sellist jama. Action käis ühesõnaga. Mõtlesin edasi tududa ja järgmine kord ärkasin kella kaheteist paiku ema kõne peale. "Ärka üles, meile tullakse kell 2 järgi ja viiakse Kaberlasse maja valvama paariks päevaks." Nagu arvata on, siis lendasin ma sekundi pealt püsti ja hakkasin ülemeelikult keksides ja aegajalt rõõmust kilgates asju pakkima. Ja muu selline päikesepaiste, lindude, liblikate ja ükssarvikute taoline jama. Hea meel oli mul igatahes. Kell juba 2 oli siis istusin ma närveldades oma kotitäie elektroonika ja juhtmepuntraga esikus ja ootasin väga kannatamatult, millal juba kodust minema saab. Kohutav.

Momendil olen ma siin ja see kustumatu naeratus pole ilmselgelt mu näost veel kustunud. Mulle lihtsalt niiiiii meeldib siin. Käisin kutsudega müramas juba ja mängisin siia tekkinud süntesaatoril oma parimaid palasid (toimus täiesti random klahvide klõbistamine ja sinna juurde käisid need suurejoonelised pea liigutused, mille tulemusena ma oleks toolilt maha kukkunud ja mu pea hakkas ringi käima). Päevitada veel ei õnnestunud. Loodaks homme sellega tegeleda. Ja homme kohe kindlasti. Loodaks lihtsalt, et ei saja ega midagi sellist. Ma olen nii osav pakkija, et viskasin kaasa 2 paari lühikesi pükse, paar toppi, palju juhtmeid, palju elektroonikat ja loodaks, et üks pusa oli ka meeles kaasa võtta. Minu tavaline pakitud kott. Kui ma Rootsi lähen, siis peaksin ilmselt võtma ilmselt vähem juhtmeid. Aga las see olla.

Ma leian, et on täiesti normaalne koos emaga sellise vanakooli räpi järgi õõtsuda, samaaegselt mingit ebainimlikku grimassi ette tehes. Ilmselgelt on kõik hästi, probleemid paariks päevaks selja taga ja mälu täiesti koju unustatud. Mulle igatahes sobib. Aga oma oravakest igatsen natuke küll.. :/

Thank you, come again.

I'll never be good enough

Nüüdseks juba üleeile öösel... ma magada ei saanud. Üldse. No olgu vb mingi tunnikese või 2. Heal juhul. No see müristamine ja kolistamine, mis seal väljas toimus poleks mind tegelikult seganud, aga ärkvel olles segas. Vahepeal tekkis lihtsalt surmahirm. Novot siis. Väsimus puudus igatahes hommikul. Ma lihtsalt ootasin, et mul kell 7 äratus heliseks. Kui see lõpuks helises, hüppasin jalule ja sain kõik hommikused toimetused imekiirelt valmis. Aega jäi natuke ülegi. Siis lendasime emaga marsa peale, kus mul tekkisid vahepeal kogemata väikesed naeruhood. Terve sõidu ei õnnestunud mul seda irvitust näolt pühkida. Ma proovisin. Ausalt. Ma tõesti ei oska öelda, mis mul viga oli.

Linna jõudsime emaga natuke peale üheksat. Tahtsin käia läbi kõik poed ja omale ühed ilusad ja samas mugavad kingad saada. Leidsin selliseid 2 paari kusjuures, aga kuna nende välimusega ma midagi kombineerida osanud poleks, siis lootsin midagi paremat leida. Sittagi. Ja ma sõitsin veel nende kingade pärast Kristiinesse... Nojah, tasus ära nii palju, et sain New Yorkerist ühe kõige tavalisema musta värvi topi. Hea igast sitta sinna juurde kombineerida nüüd. Kristiines sain ma Robiniga ka kokku. Roosi sain. Wow.

Kui me lõpuks kesklinna jõudsime, ostis Robin ära kino piletid ja algas kahe tunnine ooteaeg. Kuskil tunnikese või natuke veel peale istusime raamatupoes. Jõhker väsimus oli mul selleks ajaks tekkinud. Absoluutselt ei imestaks siin kohal... Agajah, mul õnnestus siiski ärkvel püsida ja hakata lugema ühte raamatut isegi. Nimi oli vist "Koletu" või midagi sellist. Kusjuures mul on väga kahju, et see mul pooleli jäi. Huvitav oli isegi. Agajah, film oli parem. Horrible bosses. Ma tahan seda veel näha. :D Päris korralikult naerutas vahepeal. :D

Kadrioru pargis käisime ka. Mul oli tõsiselt kahju, et mul kaamerat kaasas polnud. No ikka tõsiselt kahju. Tükk aega ma lihtsalt siis kirusin ennast mõttes.

Üks asi, mille üle ma tõsiselt uhke olen, on see, et ma jõudsin esimest korda kell 20.20 välja sõitvale marsale. :D Tavaliselt olen ma sellest maha jäänud ja pidanud minema bussiga, aga nüüd esimest korda õnnestus sellele jõuda ja veel mingi 5 minutit enne välja sõitu. :D Ma olen niiiii uhke. :)

Kodus vajusin ma suht kohe magama. No sõin midagi, muljetasin emaga samal ajal midagi näksides ja siis sõin veel... ja siis jäin magama. Ja seekord ma magasin!

Täna käisin Emartis vaatama mis remondiks vajalikke asju seal leidub ja mis hinnad seal on. Tükk aega jalutasin seal ringi. Ja kui ma välja läksin sain ma aru, et mulle ei jäänud midagi meelde. Mis seals ikka...

Ahjah, roos mille ma teisipäeval sain oli päeva lõpuks niiiiiii surnud, aga mul õnnestus see elustada!!!! Ma olen jälle nii uhke. :)

Thank you, come again.

mu oravake

simply the cutest thing ever

and if I could, I would

Et kõigile demonstreerida kuidas ma peksa olen saanud... seinalt.

Ärkasin täna päeval ühe paiku. Polnud vigagi. Mingid käimised igalpool ja igasugu erinevad toimetused tehtud, siis paluti mult, et ma ühe plaadi ära täidaks. Okei. Kuna ka seekord hakati vääga ülbelt mu aurat muljuma ja iga väiksemgi piuksatus, mis ma tegin, kutsus esile paanikahoo, siis ma väsisin kogu jamast kiiresti. Kadusin teki alla. Unes nägin, et ma sõin küpsisetorti ja šokolaadijäätist. :D Mõnus oli üles ärgata ja seda sama einet jätkata. :D Homseks on mul ka plaanid olemas. Hästi.. vist.

Rääkisin emaga remondist ja kogu sellest jamast. On olemas võimalus, et me lähme kogu selle jamaga uuele tasemele ja võtame ka uue mööbli otsimise ette. Sellega läheb kindlalt niiii jamaks. Tahaks laisalt lihtsalt seinad ära teha ja siis vaadata mis saab. Eks näis mis üldse saab.

Ma vaatasin öösel kuidas Chilla suud matsutab. Tunnen, et ma olen väga ebaviisakas inimene, aga see oli tõesti ulme nunnu. :3

Thank you, come again.

I'm good at pretending to be okay.

Pea on tühi. Täiesti tundetu olen. Negatiivsed asjad, mida mulle öeldakse libisevad lihtsalt maha. Ma ei kuule midagi, ma ei näe midagi, ma ei tunne midagi.

Thank you, come again.

Pühendaks selle hea meelega kellelegi.

koll emob

Kõik on kindlasti näinud neid kohutavaid filme, kus on kohe alguses kõik ette teada. Miks mul on vahepeal tunne, et ma olen neist ühes? Ajan kõik ülemõtlemise kaela. Ühest küljest on kõik nii koomiline, aga samas sa tead, et selles kõiges on ta priskem tükk draamat sees. Lihtsalt üks kohutav film tegelikult.

Öösel kell 2 magama minnes kiskusin ise vanu haavu lahti, hakkasin lahkama asju, mida olen kord märgade silmadega juba üle kümne korra lahanud. Seekord möödus asi pisarateta, kuid siiski. Miks ma ennast piianan? Ma ju tegelikult tean, mida ma tahan ja kõik on super just sellises korras nagu ta on. No ja siis meenub mulle, et ma ei ela siin üksi ja ma teen inimestele haiget. Siis ma vesistan ja põen kõigi nende vanade haavamiste pärast lihtsalt tunde. Nende samade, mille pärast ma juba varem nuuksunud olen. Ülim arukus. Ülimalt terve mõistus lubab ju nii teha. Ma olen nii kuramuse rumal.. Ma näen ennast juba suure paha kollina. Kõigi nende nõmedate mõtete matmiseks oli mul vaja täna lihtsalt üks suur ja tugev kallistus saada. Sain selle. Enesetunne on nüüd kordades parem. Aitäh.

Vabandused mu emomise pärast. Aga ikka juhtub ju.. või midagi... Ja siis veel vabandusi inimestele, kelle ees ma veel vabandanud pole. Blogis vabandada on küll uus tase, aga no mis seals ikka.

Thank you, come again.

I'm sick of all this non-existent bullshit my mind makes up.

No jaa. Ma ei teinud täna midagi. Magasin veerand üheni ja kolisin arvutisse. Awesome. Mida ma arvutis tegin? Vaatasin youtube'st videosi loomadest. Ilmselgelt oli mul lõbus päev.

Tegelt ei saa ma vinguda. Tahtsingi sellist lebotamise päeva kõige selle jaburuse vahele. Ja lisaks kõigele on hakanud veel igasugu huvitavaid asju juhtuma. Raske liigitada kas pigem häid või halbu, lihtsalt segadusse ajavaid ja nüüd ma üritan enda jaoks kõik asjad selgeks ja sirgeks mõelda, et siis mul oleks lihtsam kuidagi asjadele läheneda. Iseenesest hea plaan ju.

Thank you, come again.

natuke pilte again