tibu ootamas, et ma ta välja laseks |
Tegin täna küüntega natuke nalja. Kuna ei tulnud nii hästi välja kui ma oleks tahtnud, siis teen homme jälle. Aga mingi pildi teen ilmselt praegusest seisust ka. Üks käsi näeb vähemalt inimlik välja...
Terve päeva jooksul oli imelik enesetunne ja kõikvõimalikud negatiivsed mõtted vasardasid peas. No ei olnud hea päev.
Õhtul läksime perega tädi Sirje juurde. Ta elukaaslasel oli sünnipäev. Seal istusime ka tunde. Mul oli küllaltki igav. Kõik rääkisid veneajast ja ma lihtsalt istusin seal ja mängisin telefonis kaarte, sest ma ei osanud midagi sinna juttu vahele ka lisada. Mingil hetkel muutus see vestlus hirmnaljakaks. Ja nii vahetpidamata naerdes sain ma aru, et ma olin vist natuke ülesöönud. Polnud hullu. Koju oli sellegipoolest väga armas jõuda. 2 korrust ülespoole kõndida oli täiesti võimalik. Kodus tegime ka natuke nalja emmega. Iss ei saanud nalist aru.
Homme on äratus vist kell 10. Või natuke enne. Pean emale meelde tuletama, et ta Hoiupaika helistaks. Niiet näpud risti, varbad risti, käed risti ja jalad risti, et kõik hästi läheks ja et meil pmts veaks. Üritame seda 'kes ees, see mees' loogikat rakendada. Ehk läheb õnneks.
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar