Mida ma täna tegin? Well, päeval hakkasid vanad klassiõed minu poolt läbi astuma. Hiljem istusime siin ja tegime oma küüsi õhtuks korda. Väga armas oli. Päriselt. Rääkisime juttu, irnusime jõhkralt ja väga tore oli. Ei puudunud ka vanade aegade meenutamine, sest olgem ausad - me oleme kõik juba hingelt pmts 80. Jutu järgi vähemalt tundus nii.
Hiljem rebaste peol olles oli nii hea meel teisi vanu klassikaaslasi näha. Ma sain seal olles aru kui kuradi palju ma neid kõiki igatsesin. Niisiis kannatasin ära ma selle kohutava muusika (vabandused, minu muusikamaitse on lihtsalt slightly different) ja inimeste jookide kallamise minu peale. Ma igatsen oma vana klassi. Väga. Naljakas on see, et koolis käies ma eriti paljudega neist ei suhelnudki ja mõtlesin alati, et kui kool ükskord läbi saabki, siis pole mul neist kindlasti sooja ega külma, aga kurat küll... nüüd ma igatsen seda klassi. Täielik debiilsus, eks?
Kõige üllatavam hetk oli see kui ma nägin peol oma kiisut. Täitsa lõpp. See oli viimane asi, mida ma ootasin. Südamest käis meeldiv värin läbi.
Peol oli veel tegelikult nii mitmeidki üllatavaid faktoreid. Nägin ja kuulsin paljut, mida ma oleks eelistanud mitte näha ja kuulda. Ja mis peo lõpp see on ilma pisarateta eksole?
Kuna ma ise olin seal olles kaine, siis oli mul tegelikult ülimalt naljakas. Purjus inimesed on üks kõige meelelahutuslikumaid nähtuseid vist. Nad arvavad olevat kõige targemad inimesed üldse, kuid tegelikkuses näevad nad kurja vaeva puhtalt püsti seismisega ja jutust on vaevu aru saada. Mina naersin enda kõhulihased krampi.
Ma tahaks tegelt väga loota, et ma näen oma klassi (ja ka paralleelklassi) rahvast veel millalgi kuskil mõnusal koosviibimisel.. kuskil.. millalgi. Saadan siit väikse vihje lendu. ;)
Muide, tuleb nüüd nii välja, et ma ei lähegi homme Rakverre. Mitte, et kedagi kotiks, aga... just sayin'.
Ja kui mainimiseks juba läks, siis ma leidsin inimese, kelle BFF ma tahaks hullult olla. No mis mul viga on eksole...
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar