See pole vist saladus, et ma pole eriline hommikuinimene. Mul võtab tavaliselt veel voodist välja saades ärkamine tunni (vahel rohkem), mille jooksul otsin ma sooja ja söögikraami. Nagu metsloom. Leides midagi söödavat, paterdan ma tagasi voodisse tekkide sisse, sest mujal pole piisavalt soe. See on ilmselt ka üks põhjustest miks ma suvel kiiremini üles saan. Ma elan 30+ kraadiste ilmade nimel ja pole kunagi vingunud, et on liiga soe. Soojus hoiab mind liikumas ja tegutsemas. Miks ma peaksin vinguma selle üle, et tahan voodist välja tulla?! Oeh kuidas ma seda suve nende "naeruväärsete" soojakraadidega igatsen...
Olen märganud, et lisaks soojusele on veel paar asja, mis hommikuse ärkamise minu jaoks veidi lihtsamaks teevad. Näiteks lahedad plaanid. Jah, ma pole väga plaane armastav inimene, aga kui mul on järgmisest päevast midagi positiivset oodata, siis ei taha ma väga kauaks voodisse passima küll jääda. Kuigi paljudel juhtudel pole mul ka lihtsalt aega voodis soojenemiseks, sest pean kuhugi jõudma. Vahet pole! Tegemist on efektiivse viisiga mu voodist välja saamiseks ja mul pole endal ka sellepärast kahju voodit hüljata.
Jäätisega kohv. Ma ei suuda enam kohvi teisiti juua ja teades, et mind voodist välja ronides see imeline asi ootab... Asi polegi selles, et kohv on äratav faktor. Ma võtan seda jooki kui magustoitu ja see on magustoit, mida ma iga hommik oma elu lõpuni juua tahaks. (Pool tassi vanillijäätist, veidi piima, pool tassi kohvi... juhul kui keegi huvitatud on.) Tõsi, ma poen vahel koos tassiga teki alla tagasi, aga ainult selleks, et vaadata ära mõni 6 minutit kestev video ja nautida samal ajal oma kohvi. Ma olen ärkvel.
Muusika. Uimane nagu ma olen jään ma vahel magama, jättes ööseks muusika mängima. Hommikul on kuidagi hirmus mõnus ärgata selle peale. Eriti armsad on akustilised albumid. Iga hommik ärkaks sedasi. Omamoodi võlu on ka sellel äraarvamismängul, kui oled värskelt silmad avanud ja ei saa täpselt aru mis muusika mängib ja mis keelse lauluga üldse tegu on. Kui ma asjale pihta saan, siis hakkan mõttes sõnu kaasa laulma ja magama ma enam jääda ei saa. Toimiv ja üleni meeldiv äratus, mis ei lase sul enam uinuda.
Mulle meeldib tegelikult ka ärgates teisi kõrvaltubades toimetamas kuulda. Ma ei mõtle seda tolmuimejaga möllamist, vaid sellist rahulikku muna praadimise häält pigem. Jube ilus on ka ärgates kuulda kuidas keegi kõrvaltoas ajalehte sirvib. Keegi oleks nagu olemas ja kohati on selline vähem üksik tunne. Mulle hirmsasti meeldib vähemalt nii.
Põhjus miks ma sellest üldse kirjutama hakkasin oli see, et ema oli eelneval õhtul "kogemata" mu toas kütte maha keeranud ja ma pidin ärkama külmas toas. Ma olin hirmus pahur ja pesitsesin peaaegu kogu päeva oma tekikookonis. "Miks sa lihtsalt soojemaid riideid selga ei pannud?" Sest need olid mul juba seljas ja onesie oli pesust veel märg. "Miks sa siis midagi sooja ei joonud?" Jõin küll. Jõin kohutavalt palju teed ning veidi vähem kakaod. "Miks sa kuuma vanni ei läinud?" Sest ma ei tahtnud ja kas me saaks korraks vannis käimist arutada? Mida vannis tehakse või kuidas seal ollakse? Tavaline vastus on see, et sinna minnakse lõõgastuma. Hoia silmi kinni, naudi lõhnaküünalde aroomi ja kuula kuidas mullid su vahuvannis vaikselt katki lähevad. Ilus mõte. Kui mina vanni lähen, siis pean mina kaasa võtma tegevusi, sest ma ei oska ilmselt sedasi lõõgastuda. Mu lõõgastumise teeb juba ilmselt raskeks see, et vann on minu jaoks valedes mõõtmetes ja liiga lühike, mis on üllatav. Ma pole kunagi saanud vinguda, et olen liiga pikk. 168cm pole ju nii pikk. Mina sellesse vanni igatahes normaalselt ei mahu. Jalad peavad mingitpidi välja jääma ja juba see ei toimi korralikult. See põhjustab omakorda jällegi vannis nihelemise, aga ka sellega tulevad omad probleemid. Meie vanni see emaili kiht on kulunud ja vann on seest sama kare kui liivapaber. Seega leian ma peale igat vannis käimist oma kehalt kõikvõimalikke huvitavaid marrastusi. Oleks nagu kaklemas käinud mitte vannis. Samal ajal tegelen ma ka enda kaasavõetud asjadega. Ma kas loen või kirjutan või mängin telefonis Candy Crush'i. Seni pole midagi vette pillanud, nii et see läheb hästi. Kaasas peab olema ka veepudel jääkülma veega, sest ma armastan käia väga, väga kuumas vannis ja aegajalt võtab silme eest virvendama küll. Elan väga ohtlikku elu.
Tulles tagasi külmas toas ärkamise juurde... Küsisin siis emalt ka, et miks ta mind sedasi piinab ja ta arvas, et see kargus on värskendav ja hoiab mind tegusana. Ohkan siinkohal sügavalt ja tõmban otsad kokku.
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar