Päev kujunes huvitavaks. Mulle tuli kasuks kuskil mujal maha jahtuda ja end tühjaks rääkida. Aitäh, Jannu! :) Hiljem tulin koju, keegi ei tundnud mind ära ja natuke awkward oli ka. Kõik oli enamvähem nii nagu alati.
Jannu käest sain riielda ka, sest ma pole küünteblogisse midagi postitanud. Ärge enam nutke, sest teen seda homme kindlalt. Mu praegused küüned näevad naturaalses valguses kaunimad välja, kui välguga pildistades. Just sayin'. Niiet see juhtub siis homme...
Ülehomme lähen ma Kaberneeme, sest just seal võtan ma seekord uue aasta vastu. See oli tegelikult juba tükk aega tagasi läbi räägitud asi, aga kui ma ei eksi, siis mainin ma seda siin esimest korda. Aga jah, see juhtub.
Ema on haigeks jäänud. Köhib nii hirmsasti. Ise kahtlustab ta allergiat. Well, see oleks irooniline. Arvati, et mina kärvan selle koerakarva allergia pärast maha. Oh you know, kopsud tursuvad, hingamisteed tursuvad, silmad jooksevad vett, nina jookseb vett ja varsti viskangi suslud püsti. Absoluutselt mitte midagi sellist pole juhtunud. See on kõigile kergendus. Ehk oligi see selline mööduv allergia? Ehk kasvasin ma sellest välja? Ehk asendus see hoopis õuna ja porgandi allergiatega, which are also fun. Minuteada ei põhjusta allergia selliseid hirmutavaid tervisehädasi, mis mul esinevad. Ma oleks täpselt nagu keemiaravi saav vähihaige - mul on halvad ja väga halvad päevad. Võib-olla hüppab üks hea päev ka läbi aegajalt, aga selle arvelt on mul kas eelneval päeval ülimalt kohutav enesetunne või sellele järgneval päeval. Kuna täna õhtul oli (ja on siiani) mul ülimalt jube enesetunne, siis homme on mul ilmselt hea päev. Näpud ja varbad ja kõik võimalikud asjad risti, et mul õigus oleks. Lisaks sellele loodan ma südamest, et ma aastavahetusel end hästi tunneks. Nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt... sest emotsionaalne stabiilsus on hea. Jah.
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar