"That's the thing about pain - it demands to be felt."

mu nunnu ninaga kaisupall

Tegin täna liiga vara hommikul koeraga jalutades avastuse - zombie apocalypse on alanud! Õigupoolest on see juba ammu alanud. Ammu, ammu. Kas keegi on vaadanud, kuidas inimesed hommikul tööle lähevad? Bussi jaamani kõndivad inimesed on nii elutud, kurvad, aeglased... Neid vaadates hakkab nii kahju, et viskuks või ise nende ette ja laseks enda ajud ära süüa. Ma siiralt loodan, et mina ei hakka kunagi oma tööd nii palju vihkama, et ma zombie'ks muutun. Mingil totral põhjusel kõlab see soovike samamoodi nagu 5 aastase soov saada kosmonaudiks.
 Tervise ülevaade. Well, ilgelt paha on olla. Peavalud on endiselt tapvad, süda on paha, pidevad külmavärinad ja külm higi (ew) + mingid väärakad valud kõhus. Nagu keegi pussitaks aegajalt. Lihtsalt surgiks seal sees. Kui see peakski juhtuma, siis olen ma pikaks ajaks pikali ja abitu. Ma ei saa seda pikka pikali olekut aga lubada, sest mul on juhtumisi koer, kes hävitab kõik tee peal oleva, kui ma tal just sabas ei käi ja teda ei keela. Ma arvan, et mul on abi vaja, sest ma ei saa enne ka arsti juurde minna, kui mul pole kedagi, kes mu koera valvaks. Täielik debiilsus... Praegusel hetkel on seega mu parimad sõbrad valuvaigistid, sest ma ei saa muid sõpru endale lubada. Kui te mõistate... Ema arvab, et kuskil mu organites on põletik... so that's fun. Ja arstile ei saa ma ikkagi. Ilmselt mädanen ja hallitan ma enne seestpoolt ära kui aeg sinnani jõuab. fml.
 Kanal 11 pealt tuli "Remember Me". Kas ma peangi enam lisama, et ma vesistasin lõpus nagu lollakas. My emotions must be drunk. I meeeaaaan... see uus Olerexi reklaam. See, kus issi sõidab koju ja ta väike tüdruk ootab teda juba akna peal jnejne. Well, sa tead, et su emotsioonid on sassis kui sa Olerexi reklaami peale nutma hakkad. What the actual fuck?!
 Thank you, come again.