Meikidega läks lõpus isegi täitsa kiiresti. Oma esimese ohvriga venis kogu see jama, sest kasutusel olid tumedad värvid, mis pudenesid hirmsasti. See selleks, kõik sai ikkagi tehtud. Järgmise kahe ohvriga läks asi kiiremini ilmselt minu tootevaliku pärast + ühe meigi olin ma juba eelmine päev enda peal järgi katsetanud. Kõik jäid rahule ja ma sain kooki. :)
Peale külaliste lahkumist lubasin ma omale väikse tudupausi, sest Une-Mati oli otsustanud mardisanti mängida, aga herneste asemel viskas ta uneliiva. Mu tudupaus polnud muidugi kuigi edukas. Hea kui ma pool tundi magada sain. Tunne oli küll selline nagu ma oleks lihtsalt silmad kinni lamanud.
Mulle tuldi järgi nii kella poole ühe ajal vist. Ma sain oma outfit'i 10 korda uuesti valida. Lõpuks muutus strateegia "mis oleks khuul"-ist, "mis oleks mugav"-aks. You know what, mulle sobis.
Peole jõudes tundus nagu me oleks liiga hilja kohale jõudnud. Uksel tervitas kõiki kallistades 16-aastane laksu all ja kenasti joobes olev tütarlaps. Ruum oli inimesi täis. Paksult. Ma kahetsesin otsust sinna minna momentaalselt. Tahtsin inimesi näha. Tore, kõik sai nähtud, lähme koju tagasi! Otsust sinna minna kahetsesin ma veel mitu korda. Nagu näiteks siis, kui inimesed minu najal amelesid ja näiteks siis kui 16-aastane laksu all tüdruk oma siidripudelit mul nina all lehvitas ja mul sealt juua käskis jaaa näiteks siis kui minu jaoks täiesti võõrad noormehed käisid minu juures ja toppisid mulle kurbust sisse. You know what. Minuga oli kõik isegi korras. Ma olin oma otsusega rahul, sest ma sain aru, et vastasel juhul oleks kõik ainult hullemaks läinud. Ja siis... ja siis tullakse minu juurde ja hakatakse rääkima, et kogu see lugu on ikka hirmus kurb ja sa oled ka raudselt hirmus kurb. Esimese asjana tundsin ma segadust. "Nii et ma ikkagi peaks kurb olema? Nii et see, et ma oma otsusega rahul olen ja otsest rusuvat kurbust iga päev ei tunne, on halb? Ma olen halb inimene?" Thanks, guys! Isegi kui te mind kurvaks teha ei mõelnud, tegite te mu ikka kuidagi kurvaks. :)
Purjus lapsed. Esiteks on naljakas see, et minust aasta nooremad inimesed on kohe minu silmis 'lapsed'. Well, tegelikult on see ilmselt sellepärast, et kui ma veel Kuusalus koolis käisin, olid nemad minust kaks klassi tagapool... I guess that kind of makes sense. Teiseks, lapsed olid omadega lappes. Ma isegi ei julge mõelda kui paha neil järgmine hommik olla võis, but holy shit, it was so awkward to watch. Üks neiu arvas korduvalt, et on VMA-d ja ta on Miley Cyrus. Mul oli seda sama ebamugav vaadata kui seda päris VMA-de esitust koos päris Miley Cyrusega. Ehk isegi ebamugavam, sest ennast hõõrutati reaalselt nii paljude noormeeste vastas kui võimalik oli ja kui ühel hetkel sattus ette temast nii 10 aastat vanem härra, siis polnud ka neiul sellest ei sooja ega külma. Mul hakkas füüsiliselt paha. Ja ma tõesti ei joonud ise nii palju, et mul sellest paha hakkaks. Ma olin koju jõudes täiesti selge ja hommik oli ka ilus ilma igasuguse valuta. Kuigi kuna ma läksin kell 5 magama, siis polnud kell 2 ärgata just eriti hommik...
Ma pole siiani otsustanud kas ma kahetsen oma sinna minemist või mitte. Well, ma olen kurb. Või õigemini kurvem. Ma nägin asju, mida ma näha poleks tahtnud ja kuulsin asju mis panid mind endale viit viskama... sest mul on alati õigus. Jep. A L A T I. Muidugi...
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar