Heeeeei. Kell saab kaks. Ma tahaks siia hirmsasti midagi vähem masendavamat kirjutada. Hirmsasti tahaks, aga ajad on masendavad. Me võiksime küll mängida, et kõik on korras ja ma räägin teile oma lollakast päevast, mille jooksul mul õnnestus oma koer ära pesta, toad ära kraamida ja nõud puhtaks küürida, aga ma ajaks teile jama. Ma ajaks endale jama. Mu koer on veel pesusse mineku järjekorras, mul pole eriti kuhugi oma asju koristada ja meil on nõudepesumasin. Lisaks sellele pole mul mingit tuju nimetatud asjadega tegeleda. Ma peaksin tegema ära ka ühe Powerpoindi esitluse mehaanika ajaloost ja tänapäevast, aga... meh. Mul on vaja reaalselt 3 slaidi sinna juurde lisada, but I can't be bothered. Ma isegi ei saa aru kas selles on süüdi see rusuv meeleolu või tuli mulle lihtlabane laiskus kallale. Mis iganes see ka poleks, ei soovi ma ikkagi millegagi tegeleda.
Mul on probleem söömisega. Ei, mul pole toitumishäireid ja ma ei arva, et ma olen paks. Ma ei suuda end lihtsalt kokku võtta ja endale midagi korralikku kokku keeta. Antud juhul on tegemist laiskusega... samas ma ei taha üldse mitte midagi teha, nii et raske on öelda kust kohast see piir siis õieti jookseb. Hommikuti ma vabandan end välja sellega, et ma just ärkasin ja on liiga vara veel endalt nõudagi, et ma midagi praeks, küpsetaks või keedaks. Õigupoolest ei suuda ma end ka nii palju kokku võtta, et võileib kokku keerata. Hommikusöögi helbed käravad kah. Nälga ma end ikka ei jätaks.
Ma ei tea miks ma kirjutama hakkasin. Ma olen väga segaduses. Mu orav vaatab mulle otsa ja kell on kaks läbi ja ma lihtsalt ei suuda funktsioneerida. Ehk on homme parem päev?
Palun vabandust selle täiesti mõttetu möla eest. Kahjuks ei saa ma sulle seda aega kuidagi tagasi anda, mis sa kulutasid selle jura lugemisele. Ma vabandan.
Thank you, come again.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar